Väike doksoloogia ehk Gloria Patri, slaavi traditsioonis краткое славословие, on lühike ühelauseline palve Kolmainsuse tunnistamiseks ja kiitmiseks (trinitaarne doksoloogia). Kasutatakse laialdaselt jumalateenistustel nii katoliku kui ka õigeusu kirikus[1].
Eesti keeles õigeusu kiriku tekstides
Ladinakeelsesse teksti on võrreldes kreekakeelsega lisandunud sõnad sicut erat in principio 'nii nagu oli algul', mis on edasi läinud ka protestantlike kirikute tekstidesse.
Eesti keeles luteri kiriku tekstides
Õigeusu kirikus, vanades idakirikutes ja kreekakatoliku kirikus kasutatakse väikest doksoloogiat palju jumalateenistuste eri osades ja eraviisilistes palvetes palvet lõpetava vormelina. Seda loetakse kolm korda osana iga jumalateenistuse alguspalvetest ja osana jumalateenistuse lõpul antavast õnnistamisest. Mitmest hümnist koosnevas seerias lauldakse seda enne viimast laulu, või kaheks jagatult: sõnad "Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule" lauldakse enne eelviimast hümni, ning enne viimast hümni, mis tavaliselt on pühendatud Jumalaemale, lauldakse teine pool alates sõnadest "nüüd ja ikka...".
Roomakatoliku kirikus loevad või retsiteerivad Gloria Patri vaimulikud, kuid alates teisest Vatikani kirikukogust loevad seda üha enam ja enam ka ilmikud. Ülistust kasutatakse tunnipalvuste sissejuhatuses, psalmide ja canticum'ide lõpus, samuti missa introituses[4]. Väljaspool liturgiat loetakse seda näiteks roosipärjapalvetes iga kord enne meieisapalvet.
Anglikaani kirikus lauldakse või loetakse Gloria Patri kõige sagedamini psalmide ja canticum'ide lõpus hommiku- ja õhtupalvustel.
Luteri kirikus on "Au olgu..." olnud pikka aega psalmitekstide jätk ja lõpetus, samuti Siimeoni kiituslaulu lõpetus. Seda kasutatakse ka hommiku- ja õhtupalvustel.[1]
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)