See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Võrgumälu (ka võrgusalvesti[1]) ehk NAS (inglise keeles network-attached storage) on arvutivõrku ühendatud andmesalvestussüsteem[2], millega jagatakse andmehoiustamise ressursse võrgus olevate seadmete vahel. Võrgumäluseadmed ühendatakse kohtvõrku (tavaliselt Etherneti võrku[3]) ning nendele omistatakse IP-aadress.
Võrgumälu pakub arvutivõrgus olevatele seadmetele failipõhiseid andmesalvestusteenuseid. See on väiksem ja odavam kui samaks otstarbeks mõeldud andmeserverid ning seega taskukohasem väikeettevõtetele ning kasutamiseks koduvõrgus. Võrgumäluseade on spetsiifiline arvuti, mis ühendab arvutivõrgu ja selle kaudu klientseadmed salvestuskandjaga. Klientseadmed saavad pöörduda salvestuskandja poole vaid läbi võrgumäluseadme, kasutades selleks ette nähtud protokolle. Otsest juurdepääsu salvestuskandjale klientseadmetel pole.[4]
Salvestuskandjaks on tavaliselt kõvakettad või viimasel ajal ka pooljuhtkettad[5], mis on tihtipeale omakorda RAID massiivides[4]. Võimalikud on muidugi ka muud kandjad, näiteks lindiseade. Paljud võrgumäluseadmed võimaldavad ka USB kaudu ühendatavaid andmekandjaid, näiteks välkmälu.
Esimesed võrgumälusüsteemid ilmusid 1980. aastatel, kuid laiemasse tarbesse tulid need alles 1992. aastal, kui tekkisid esimesed iseseisvate võrgumäluseadmete kontseptsioonid ning salvestusseadmete tootjad neid ka looma hakkasid.[6]
Võrgumäluseadmed loodi ja leidsid kasutust mitmel põhjusel[4]:
Kuna võrgumäluseadmeid disainiti ja toodeti otseselt andmesalvestuse otstarbeks, siis oli kulusid võrreldes üldotstarbeliste serveritega võimalik hoida madalamana.
Võrgumäluga suhtlevad klientseadmed üle kohtvõrgu kasutades TCP/IP-protokolli. Täpsemalt kasutatakse failivahetuseks ja seadme halduseks TCP/IP protokolli kasutavaid kõrgema taseme protokolle[2][4]:
Võrgumäluseadme külge ühendatavaks salvestuskandjaks on peamiselt kõvakettad, kuid leidub ka muid lahendusi, näiteks USB-välkmälud või harva lindiseadmed. Tänapäeval on peamiselt kasutusel järgmised liidesed:
Esimesel kahel juhul ühendatavaid kettaid võimaldavad paljud NAS-seadmed ka RAID-lahendusi kasutama panna, et muuta andmevahetust kiiremaks või parandada andmete säilivust.[4]
Võrgumäluseadmetele leidub mitmeid avatud lähtekoodiga distributsioone (ehk väikseid spetsialiseeritud operatsioonisüsteeme).[8] Näiteid:
Vabavaralised lahendused on peamiselt suunatud tavalistel (näiteks seisma jäänud või vanadel) arvutitel käivitamiseks[8]. Nii saab kasutamata riistvara uue otstarbe ja ei nõua uusi investeeringuid. Teiseks võib sel teel koostada ka palju paindlikuma süsteemi kui valmis võrgumälulahenduse kasutamisel.
Vabavaralisi (või nendega paralleelselt arendatavaid) lahendusi kasutavad ka võrgumäluseadmete tootjad ise.[9] Odavam on kasutada valmis ja testitud tarkvara, kui hakata ise seda looma.
Teatud võrgumäluseadmeid saab kasutada ka muudel otstarvetel või muuta failivahetuse kasutusvõimalusi mitmekülgsemaks. On olemas seadmeid, mis võimaldavad:
Võrgumäluseadmeid on viimastel aastatel hakatud ühendama ka klastritesse, et saavutada kiiremaid andmesidekiirusi ning suuremaid salvestusmahte. Sellised lahendused on kergesti laiendatavad ning paistavad klientseadmetele ühe salvestusseadmena.[12]
Silmapaistvamaid tootjaid:[13]
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)