Vadžra

Vadžra või vajra (sanskriti keeles वज्रम् vajra; tiibeti keeles རྡོ་རྗེ། rdo rje või dorje; hiina keeles ⾦剛 jingang; jaapani keeles kongō) on vanaindia mütoloogias algupäraselt veedade jumala Indra välgusarnane relv, millega ta võis purustada kõike. Vadžra ise oli aga purustamatu. Hiljem hakkas vadžra tähendama ka teemanti.

Vadžra on oluline mõiste ja sümbol nii hinduismis, budismis kui džainismis.

Etümoloogia

Sanskriti tekstides esineb "vajra" nii välgu kui teemanti tähenduses. Selle sõna algupära pole päris selge. See võib pärineda proto-indoeuroopa tüvest "weg" tähendusega "võimsaks saama" või "võimas olla". On oletatud ka seost proto-soomeugri tüvega “vaśara”.^[1][2][3][4]

Budism

Vadžra on oluline sümbol budismis, väljendades virgumise purustamatut ja hävimatut loomust. Vadžra sümboolika on keskne vadžrajaanas, mille nimetus on sellest tuletatud.

Tiibeti kelluke ja vadžra.

Konkreetse sümbolina esineb vadžra erilise kahe poolega saua kujul, millel on kummaski otsas üks, kolm, viis või üheksa haru ja keskel käepide. See on paljude buddhade, bodhisattvate ja idamite atribuut, sageli on vadžra paaris kellukesega (sanskriti keeles ghaṇṭā; tiibeti keeles dril bu), mille käepide sarnaneb vadžrale.

Vadžra sümboliseerib aktiivsust, mehelikkust, kaastunnet ja vahendeid (sanskriti keeles upāya), kelluke aga passiivsust, naiselikkust ja mõistmist (sanskriti keeles prajñā).^[5]

Vaata ka

• Dorje
• Vadžra perekond
• Vadžrasattva

Viited

1. Symbols Archive. World Symbols and Their Meanings
2. Asko Parpola (2015). The Roots of Hinduism: The Early Aryans and the Indus Civilization. Oxford University Press. ISBN 978-0-19-022691-6.
3. Parpola, Asko; Carpelan, Christian (2005). Edwin Francis Bryant; Laurie L. Patton (eds.). The Indo-Aryan Controversy: Evidence and Inference in Indian History. Routledge. ISBN 978-0-7007-1463-6.
4. Tõnn Sarv. Etüüd-fantaasia. – Teater. Muusika. Kino nr 11, 2021, lk 98-103.
5. Ida mõtteloo leksikon: Vadžra.[1]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Ida mõtteloo leksikoni" materjale.