Vahistamine ehk arreteerimine on inimeselt liikumisvabaduse võtmine, tavaliselt seoses uurimisega, sooviga vältida edasisi õigusrikkumisi ja anda vahistatu (arestant) üle kriminaalkohtusüsteemile.
Arreteerimiseks on õigus politseil ja teistel uurimisorganitel. Mõnes riigis on see õigus üldisem; näiteks võib Inglismaal ja Walesis igaüks teatud tingimustel rakendada kodanikuaresti, arreteerides isiku, kelle kohta on põhjendatud kahtlus, et ta paneb toime või on juba pannud toime õigusrikkumise[1].
Inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 9 ütleb: "Kedagi ei või meelevaldselt vahistada, kinni pidada või pagendada."[2]