Vaigistuskaebus

Vaigistuskaebus ehk üldsuse osalemise vastane strateegiline hagi (ingl strategic lawsuit against public participation, lühend SLAPP; eesti keeles ka LÄTAK[1]) on õiguskaitsevahend, mida kasutatakse kriitikute vaigistamise eesmärgil.

Kaebaja eesmärgiks ei ole enamasti sisulise vaidluse võitmine, vaid vastaspoole vaigistamine suurte õigusabikulude hirmu tõttu, milleks palgatakse tuntud ehk kalleid advokaate. Vaigistuskaebuseid võib esitada kohtule ja õiguskaitseorganitele või ka üksnes ähvardada kaebuse esitamisega. Osades riikides on vaigistuskaebuste esitamine kui sõnavabaduse riive keelatud.[viide?]

Enamasti taotlevad kaebajad laimamise lõpetamist ja kahju hüvitamist, aga kasutatakse ka intellektuaalomandi aspekte, nõudes kaebaja nimetamise lõpetamist kaubamärgi kasutamise keelamise teel.[viide?]

2022. aasta lõpus avaldatud UNESCO analüüsi kohaselt on vastumeetmetele vaatamata on vaigistuskaebuste esitamine maailmas kasvutrendis, kusjuures seda on seostatud laimu kriminaliseerimisega, samuti karmi, samas ebamäärase valeuudiste, küberkuritegevuse ja vihakõne reguleerimisega.[2] Analüüsi andmetel on Kesk- ja Ida-Euroopas sagenenud laimu tõttu kriminaalsüüdistuste esitamine ning seetõttu soovitatakse viia laimu arutelud kriminaalkohtu asemel tsiviilkohtutesse, samuti pakkuda ajakirjanikele juriidilist abi.[2]

Eesti näiteid

[muuda | muuda lähteteksti]
Interneti Päev 2023, kus digilaimu ja vaigistuskaebuste üle arutlesid Ivo Kruusamägi, Karmen Turk ja Robert Sarv

2015. aastal kaebas Kalaranna arendaja Pro Kapital kohtusse Telliskivi Seltsi aktivisti Teele Pehki tema intervjuu pärast ajalehes Baltic Times[3], nõudes kindlate väidete ümberlükkamist ja kohtukulude katmist. Pro Kapitali esindasid Soraineni vandeadvokaadid Carri Ginter ja Allar Jõks. Asi lahendati kokkuleppega ja Pro Kapital kandis ise kõik kulud.[4]

2017. aastal alustas Andmekaitse Inspektsioon menetluse SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks taotlusel Eesti Inimõiguste Keskuse üle. SAPTKi arvates rikkus vaenukuritegudest teatamise platvorm UNI-FORM isikuandmete kaitse reegleid. Inspektsioon rikkumist ei leidnud.[viide?]

2018. aastal esitasid Soome kinnisvaraettevõtja Arto Autio ning temaga seotud isikud hagi Eesti Rahvusringhäälingu ning ajakirjanike Mihkel Kärma ja Anna Pihli vastu, kes kajastasid telesaates kriitiliselt nende tegevust Eestis. Hagi menetlemine on kestnud mitu aastat ning selle ajal on neil ajakirjanikel keelatud Autio ja teiste hagejate tegevust kajastada.[5]

2019. aastal ähvardas jaekaubanduskett Prisma vabaühendust Nähtamatud Loomad kohtuga, kuna ühing alustas kampaaniat[6] üleskutsega loobuda puurikanade munade müügist.[7] Prisma apelleeris kaubamärgi väärkasutamisele.

2023. aastal pälvis laiemat tähelepanu, kui ettevõtja Parvel Pruunsild andis kohtusse vikipedist Ivo Kruusamäe ning Reformierakonna poliitikud Andrus Ansipi ja Jürgen Ligi.[8][9][10]

Vaigistuskaebuste ohjamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Komisjon avaldas 2022. aasta aprilli lõpus direktiivi ettepaneku, milles käsitletakse avalikus elus osalevate inimeste kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest. Direktiivi eesmärk on kaitsta ajakirjanikke ja inimõiguste kaitsjaid nende vastu algatatud kohtuasjade eest, millega takistatakse neid üldsust teavitamast ja avalikku huvi pakkuvaid küsimusi kajastamast.[11]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Kalaranna arendusprojekti kohtuasi tõi uue väljendi LÄTAK. Vaata, mida see tähendab! tv3.ee, 3. detsember 2015
  2. ↑ 2,0 2,1 "Defamation laws and SLAPPs increasingly "misused" to curtail freedom of expression". UNESCO. 16. detsember 2022. Vaadatud 13. jaanuaril 2023.
  3. ↑ "The battle for the Estonian coastline". Baltic Times. 05.08.2015.
  4. ↑ "Teele Pehk ja Telliskivi selts saavutasid Pro Kapitaliga Kalaranna arendusprojekti kohta kokkuleppe". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2019.
  5. ↑ "EL mõtleb ajakirjanike kaitsmisele pahatahtlike kohturünnakute eest" ERR, 26. november 2021
  6. ↑ "Prisma julmus veebileht". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2019.
  7. ↑ "Prisma ähvardab loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad kohtusse kaevata". Postimees. 30.01.2019. Vaadatud 08.02.2019.
  8. ↑ "Pruunsild: Vikipeedia peab vastutama seal avaldatud laimu eest" ERR, 16. jaanuar 2023
  9. ↑ Margus Martin. "Ärimees Pruunsild tahab Vikipeedia koos Ligi ja Ansipiga liistule tõmmata" Postimees, 19. jaanuar 2023
  10. ↑ Interneti Päev 2023 Eesti Interneti SA
  11. ↑ "Justiitsministeerium ootab arvamusi vaigistuskaebuste vastu suunatud direktiivi kohta". Justiitsministeerium. Vaadatud 13. jaanuaril 2023.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]