Vana-Mustamäe

See artikkel räägib asumist, tänava kohta vaata artiklit Vana-Mustamäe tänav.

---

Vana-Mustamäe
Pindala: 1,98[1] km²
Elanikke: 2064 (01.01.2017)[1]
Koordinaadid: 59° 23′ N, 24° 39′ E

Rõõmu allika väljavool Glehni pargis

Vana-Mustamäe on asum Tallinnas Nõmme linnaosas. Asum piirneb Kadaka, Mustamäe, Nõmme, Hiiu, Pääsküla, Mäeküla ja Astangu asumiga. Vana-Mustamäe asumi pindala on 1,98 km².^[1]

Ajalugu

Nikolai von Glehn rajas 1886. aastal Mustamäe nõlvale Kõrgepea (Hohenhaupti) lossi. Sellise nimega kohta Mustamäe nõlval on mainitud juba 1371. aastast pärinevas alamsaksakeelses ürikus.^[2]

Kui Nikolai von Glehni abikaasa Caroline 1896. aastal suri, ei soovinud Glehn matta teda perekonna tavalisse matusepaika Keilas, sest see jäi liiga kaugele. Nikolai von Glehn lõi uue matmiskoha, mis jäi lossist mõnesaja meetri kaugusele. Glehn rajas haua ümber tiigid ning lõi kraavide abil saarekesed, kuhu ta istutas puid. Samasse matmiskohta maeti hiljem ka Nikolai von Glehni poja Manfredi kaks last.^[2]

Pärast Glehnide lahkumist jäi Vana-Mustamäe piirkond aastateks tühjaks. Ainsaks erandiks oli seal Tallinna fotograafi Heinrich Tiidermanni 20. sajandi algul ehitatud maja, mille juurde kuulus ka väike botaanikaaed. Glehnide pärijad ja Nõmme linnavalitsus vaidlesid aastaid ülejäänud maa üle, linn omandas maavalduse õigused alles 1934. aastal.^[2]

Johan Must andis juba 1925. aastal sisse avalduse saada Vana-Mustamäel maad, et rajada sinna supelbasseinid. Projekt sai majandusministeeriumilt toetust ning tööd said hoo sisse 1935. aastal. Esimene bassein ja kohvikuhoone valmisid 1936. aastal.^[2]

Aastatel 1937–1938 valmisid teine bassein, hüppetorn, riietusruumid jm. Nendes basseinides korraldati nii Eesti meistrivõistlusi kui ka rahvusvahelisi võistlusi. Tulevane laulja Georg Ots tuli just Nõmmel mitu korda Eesti meistriks ning püstitas 1939. aastal ka Eesti rekordi 800 meetri ujumises. 1938. aastal toimusid basseini kuninganna ja kuninga valimised, kelleks sai laulja Aarne Viisimaa.^[2]

1940. aastal supelasutus riigistati, mille tõttu jäid mitmed plaanid realiseerimata, sealhulgas jäi rajamata kolmas bassein. 1974. aastal toimus asutuses tulekahju. Hiljem asutus taastati, uuema renoveerimise läbis kompleks aastatel 2005–2006.^[2]

Pärast Glehnide lahkumist jäi nende rahula pikaks ajaks unarusse. Nõmme Heakorra Selts alustas selle korrastamist 1989. aastal, põhjalikuma uuenduskuuri sai rahula 2005. aastal. Nõmme Koduloohuviliste Koda paigutas 2008. aastal rahulasse uue, valgest marmorist risti.^[2]

Elanikkond

Aasta	Arvestuslik rahvaarv[3][4][1]
2017	2064
2016	2099
2015	2090
2014	2066
2013	2060
2012	2045
2011	2085

2016. aastal moodustasid 0–17aastased asumi elanikkonnast 18–22%, üle 68aastased moodustasid 10–19%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikest 80–100% vahele.^[5]

Glehni rahula

Olulisemad objektid

Vana-Mustamäel asub Glehni rahula ja Nõmme Spordikeskus, otse asumi piirile jääb Glehni loss.

Vana-Mustamäe asumi tänavad

Asumis asuvad Alliksoo tänav, Alliksoo põik, Heli tänav, Hoo tänav, Kadaka puiestee, Kaste tänav, Külmallika tänav, Külmallika põik, Lauka tänav, Lohu tänav, Lossi tänav, Moora tänav, Moora umbtänav, Nõva tänav, Padu tänav, Raja tänav, Rajametsa tänav, Soone tänav, Soone põik, Sooviku tänav, Tihniku tänav, Tiigi tänav, Trepi tänav, Trummi tänav, Trummi põik, Tähetorni tänav, Vesioina tänav, Vete tänav, Ääre tänav ja Üliõpilaste tee.

Viited

1. Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Robert Nero, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn.
3. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011, lk 153
4. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012, lk 155
5. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016, lk 37-38

Välislingid

• Vana-Mustamäe. Nõmme veebileht

Portaal Nõmme