Vandliranniku kaaja | |
---|---|
| |
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Seebipuulaadsed Sapindales |
Sugukond |
Meelialised Meliaceae |
Perekond |
Khaya |
Liik |
Vandliranniku kaaja |
Binaarne nimetus | |
Khaya ivorensis Chev. 1846 | |
Sünonüümid | |
Khaya caudata Stapf ex Hutch. & Dalziel |
Vandliranniku kaaja ehk aafrika mahagon (Khaya ivorensis) on meelialiste sugukonda kuuluv heitlehine lehtpuu. Vandliranniku kaaja kasvab Lääne-Aafrikas Libeeriast Nigeeriani.[1] Puuliik kuulub ohualtina (tähis VU) Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punasesse nimestikku.[2]
Vandliranniku kaaja koor on üsna sile, värvuselt hallikas või pruunikas, korbatunud ümarate soomustena.[1] Puu tüvi on jäme, 1–1,5 m läbimõõduga, puu kasvab 30–40 m pikkuseks.[3] Noored lehed on punaka värvusega liitlehed, mis puu vananedes muutuvad roheliseks. Õisik kasvab kobarana, harunenud, värvuselt valged ja magusa lõhnaga. Vili on puitunud, keraja kujuga kookon, mis sisaldab tiibadega seemneid.[1]
Aafrika mahagoni lülipuit võib varieeruda kahvaturoosast kuni punakaspruunini. Ristlõike värvus muutub vanusega enamasti tumedamaks.[4] Puit on kõva, kuid kerge, talub niiskust ja kestab kaua. Puidu vastupidavus kriimustustele on keskmine, vastupidavus löökkoormusele aga väga väike. Puidu tihedus on 540–590 kg/m3. Puidu mädanemiskindlus on keskmine, kaitse putukate vastu pigem nõrk.[5] Puidul ei ole äratuntavat lõhna.[4]
Kaajapuit on kergesti töödeldav nii käsitsi kui ka masinatega, see on kergesti liimitav ning puitu on lihtne naelu sisse lüüa. See on samuti hästi peitsitav ja poleeritav ning pindmiselt töödeldav. Välitingimustes peab puit vastu 10–15 aastat. Võrreldes tavalise tarbepuiduga on aafrika mahagon puidukaitsevahendiga raskesti töödeldav. Puit kuivab kiiresti.
Aafrika mahagoni on väärispuit, mille kõige tuntum kasutusala on mööblitööstus. Lisaks mööblile kasutatakse puitu pankade ja poodide siseviimistluseks, auto- ja laevatööstuses, tisleritöödel, tiib- ja püstklaverite valmistamisel. Puidujääkidest tehakse vineeri ja saepuruplaate[5], koort ja juuri kasutatakse meditsiinis külmetuse ja köha raviks.[6]