Venemaa relvajõudude raudteeväed (vene keeles Железнодорожные войска ВС России, ZhDV) on raudteeväed, mis teenivad Venemaa relvajõudude koosseisus. Raudteeväed täidavad raudteeteenistuse ülesandeid (raudteede objektide ettevalmistamine, ehitamine, rekonstrueerimine ja kaitsmine) ning vastutavad Vene relvajõudude logistilise toetamise eest raudteede abil.
Venemaa on üks väheseid riike, kus on spetsiaalne raudteeinsenerikorpus, ainus selline NATO üksus on Ferrovieri insenerirügementItaalias.[1] Venemaa raudteeväed (ZhDV) on oma suuruse ja võimekuse poolest teistest tunduvalt suuremad, 2022. aasta detsembri seisuga oli Vene raudteevägedes umbes 25 000-30 000 sõdurit.[2]
Raudteevägede kasutamine Venemaa territooriumil ulatub tagasi 1851. aastasse, mil loodi eriüksus, mis pidi hooldama ja kaitsma Vene impeeriumi esimest pikka raudteed, Peterburi–Moskva raudteed. Esimest korda kasutati raudteeüksusi sõjalistel eesmärkidel uue 300 km pikkuse raudtee loomiseks Vene-Türgi sõja ajal 1877-78. aastal. Nõukogude raudteeüksused moodustati 1918. aasta oktoobris ja nad mängisid olulist rolli nii kodusõjas kui ka Teises maailmasõjas. 1918. aastaks oli Punaarmee raudteevägedes 23 soomusrongi, 1919. aasta lõpuks oli neid 59 ja 1920. aastateks 103.[2] Teises maailmasõjas teenis raudteevägedes kümneid tuhandeid sõdureid ning sõja jooksul taastasid ja ehitasid nad umbes 117 000 km raudteed.[3]
Ei ole kindel, millal esimene raudteeväeüksus Ukrainasse paigutati, kuid 2015. aasta veebruariks tegutses 29. raudteebrigaadDonbassi põhjaoperatsioonipiirkonnas.[6] Enne 2022. aasta sissetungi kogusid nad kõige rohkem tähelepanu Žuravka-Millerovo raudtee ümbersõidu ehitamisega, mis oli mõeldud Luhanski ja Donetski oblasti vallutatud osade ühendamiseks Venemaaga, möödudes samal ajal Ukraina kontrolli all olevast raudteeosast.[7] Donbassi raudteesõlmede hõivamine võimaldas Vene vägedel kiiresti varustust sisse viia, pöörates Donbassi sõja vene vägede kasuks. Mõned kõige olulisemad raudteesõlmed piirkonnas olid Dovžansk ja Debaltseve, millest esimene vallutati 2014. aasta juunis, teine oli kogu 2014. aasta jooksul ägedate lahingute toimumiskohaks ning vallutati 2015. aasta veebruaris.[8][9] Debaltseve oli eriti tugevalt vaidlustatud raudteeühenduse tõttu, mis võeti pärast linna vallutamist kasutusele Vene vägede varustuse liikumiseks.[10][11] Laskemoona ja varustuse vedu Donbassi oli aastatel 2014-2022 raudteeüksuste üks peamisi ülesandeid.[12]
2022. aasta sissetungi ettevalmistamiseks viisid raudteeväed 2021. aastal läbi sõjalise ülesehituse piki Ukraina piiri.[13] Alates märtsist 2021 hõlbustas see varustuse ja üksuste vedu Ida- ja KesksõjaväeringkonnastLääne-VenemaaleLääne- ja Lõuna sõjaväeringkonda (sealhulgas Krimmi).[14] 2022. aasta veebruariks saabus Venemaalt Valgevenesse üle 200 rongiga ühisharjutuseks, mis oli Ukrainasse sissetungi ettevalmistus.[15] Venemaa ja Valgevene raudteed renoveeriti enne sissetungi, et suurendada nende läbilaskevõimet, sissetungi eel oli raudteede kasutamine nii ulatuslik, et tekkis probleeme tsiviiltranspordiga ja puudus rongiplatvormidest.[16][17]
Soomusrongid, mis on Nõukogude Liidu relvajõudude pärand, võeti esimest korda kasutusele Tšetšeenias, kus need osutusid tõhusaks vahendiks mineerimise ja tšetšeeni võitlejate rünnakute vastu.[2][18] Soomusrongid olid ette nähtud varustusrongide kaitsmiseks ja rööbaste demineerimisega tegelevate ZhDV üksuste turvamiseks. Iga soomusrongi juurde kuulus remondimeeskond, kes suutis mõne tunni jooksul kahjustatud rööpad asendada. Neli soomusrongi ja nendega seotud ZhDV-üksus said Lõuna sõjaväeringkonna osaks. Ka Vene-Gruusia sõja ajal kasutati soomusrongid piiratud ulatuses. Kuigi need oli kavas pärast sõda demonteerida, otsustas uus kaitseminister Sergei Šoigu need 2015. aastal uuesti aktiveerida.[19][20] 2022. aasta sissetungi ajal märgati soomusrongi esimest korda 7. märtsil Melitopolis.[21] Mais korraldasid Ukraina partisanid Melitopolis soomusrongi vastu rünnaku, kuid ei ole teada, kas tegemist oli sama rongiga.[22] Kui aastatel 2016-2022 oli Venemaal neli soomusrongi, Terek, Don, Baikal ja Amuur, siis nüüd on nad seda arvu suurenenud kuue rongini.[23] Uusimad rongid kannavad nimesid Volga ja Jenissei, kusjuures viimane on väidetavalt ehitatud Harkivi piirkonnas varastatud osadest.[24][25][26]