Vergina päike (kreeka keelesΉλιος της Βεργίνας, Ilios tis Vergínas), tuntud ka kui Vergina täht või Argeadi täht, on kiirtega päikesesümbol, mis ilmus esmakordselt Vanakreeka kunstis ajavahemikul 6.–2. sajandil eKr. Traditsioonilisel Vergina päikesel on kuusteist kolmnurkset kiirt, samas kui sama perioodi võrreldavatel sümbolitel on erinevalt kuusteist, kaksteist, kaheksa või (harva) kuus kiirt.
Nime "Vergina päike" hakati kasutama pärast arheoloogilisi väljakaevamisi Põhja-KreekasVergina väikelinnas ja selle ümbruses 1970. aastate lõpus.[1] Vanemates viidetes on Päikese nimetus "Argeadi täht" või "Argeadai täht", mis viitab kasutusele Makedoonia kuningriigiArgeadide dünastia võimaliku kuningliku sümbolina. Verginas kujutati seda kuldsel larnaksil (urnil), mis leiti kuninglikust hauast, mis kuulus kas Philippos II-le või Philippos III-le, vastavalt Aleksander Suure isale või poolvennale.
Esialgselt tõlgendati Vergina päikest Vana-Makedoonia ajaloolise kuningliku sümbolina, mitte lihtsalt Vanakreeka kunsti üldise dekoratiivse elemendina. Seda kasutati Makedoonia kreeklaste seas alates 1980. aastatest ja seda hakati Kreeka Makedoonia piirkonnas ametliku embleemina kasutama 1990. aastatel.
Vergina päikese sümbol oli konfliktiallikaks 1990. aastate esimesel poolel Kreeka ja taasiseseisvunud Makedoonia Vabariigi (praegu Põhja-Makedoonia) vahel, kes võttis selle Makedoonia rahvusluse sümbolina üle ja kujutas seda oma riigilipul. 1995. aastal muudeti vaidluse tulemusena noore vabariigi lipul olev Vergina päike teistsuguseks kiirgava päikese sümboliks. 17. juunil 2018 allkirjastasid kaks riiki Prespa lepingu, mis näeb ette Vergina päikese avalikust kasutusest eemaldamise Põhja-Makedoonias.[2] Lõpuks teatas Põhja-Makedoonia valitsus 2019. aasta juuli alguses sümboli täielikust eemaldamisest riigi kõikidelt avalikelt aladelt, asutustelt ja monumentidelt, välja arvatud arheoloogilised paigad.
Sümboli varased kujutised ulatuvad tagasi vähemalt 16. sajandisse eKr, hopliite kujutati kuueteist- ja kaheksaharuliste päikesesümbolitega nende kilpidel ja turvistel[3] ja sama sümbolit kasutati ka nii saare- kui ka Mandri-Kreeka müntidel vähemalt alates 5. sajandist eKr.[4]Ilias kirjeldab Achilleuse turvist päikesemotiividega.[5][6]
Arheoloog Manolis Andronikos leidis Verginas, iidse Makedoonia pealinna Aegae asukohas, väljakaevamistel urni, mis arvati kuuluvat Aleksander Suure isale Philippos II-le, sümbol oli kujutatud urni kaanel.[1] Päikese sümbol oli juba hästi tuntud sümbolina, mida kasutas nii Makedoonia kuninglik dünastia (nt müntidel), kui ka hellenistlik tsivilisatsioon üldisemalt. Sümbol võib kujutada päikesejumal Heliost, kelle rollile Argeadide dünastia kaitsejumalana võib vihjata Herodotose jutustatud lugu Makedoonia Perdiccas I-st.[7] 1980. aastate alguses, pärast urni avastamist, arutleti selle üle, kas seda sümbolit tuleks pidada konkreetselt Argeadide "kuninglikuks embleemiks". Eugene Borza märkis, et seda sümbolit kasutati laialdaselt hellenismiajastu kunstis ja Adams rõhutas selle kasutamist dekoratiivse elemendina Vanakreeka kunstis üldiselt ning seega ei saa öelda, et see kujutab endast "kuninglikku" " või ainult Makedoonia "riigi" embleem.[8]
Sümbolit hakati Kreekas populaarse kujutisena kasutusele võtma 1980. aastate keskpaigast ja pärast 1991. aastat. Kreeka makedoonlased võtsid Vergina päikese laialdaselt kasutusele Kreeka Makedoonia sümbolina. Vergina päikest sinisel taustal hakati kasutama Kreeka Makedoonia kolme halduspiirkonna, prefektuuride ja omavalitsuste ametliku embleemina.
Seda kasutati Kreeka 100 drahmise mündi tagaküljel aastatel 1990–2001,[9] Sümbol on paigutatud Kreeka juhiloa vasakusse alumisse nurka,[10][11] ja Kreeka passides, lehekülgedel 22 ja 23. See on mitme sõjaväeüksuse embleem.
1993. aasta veebruaris võttis Kreeka parlament vastu seaduseelnõu, millega määrati Vergina päike Kreeka ametlikuks rahvussümboliks.[12] 1995. aasta juulis esitas Kreeka Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioonile (WIPO) nõude Vergina päikese kui ametliku riigiembleemi kaubamärgi kaitseks.[13]
Põhja-Makedoonias on sümbol tuntud kui Kutleši päike (makedoonia keeles Сонце од Кутлеш). 1992. aastal pakkus Todor Petrov välja Vergina päikese Makedoonia Vabariigi (praegu Põhja-Makedoonia) rahvussümboliks.[14] Taasiseseisvunud riik võttis sümboli kasutusele samal aastal, paigutades selle oma uuele lipule. See kestis kuni 1995. aastani, mil Kreeka sundis Makedoonia Vabariiki oma lippu muutma.[15][16][17]
17. juunil 2018 kirjutasid Kreeka ja Makedoonia Vabariik alla Prespa lepingule, mis näeb ette Vergina päikese avalikust kasutusest eemaldamise kogu Makedoonia territooriumil.[18][2]
2019. aasta juuli alguses toimunud istungil teatas Põhja-Makedoonia valitsus Vergina päikese täielikust eemaldamisest riigi kõikidelt avalikelt aladelt, asutustelt ja monumentidelt ning selle eemaldamise tähtajaks määrati 12. august 2019 kooskõlas Prespa lepinguga.[19][20][21]
↑Winthrop Lindsay Adams, Alexander the Great: Legacy of a Conqueror (2005) p. 109.
↑Adams, J.P. The Larnakes from Tomb II at Vergina. Archaeological News (1983). 12:1–7
↑Gounaris, Basil C. (2003): "The Politics of Currency: Stamps, Coins, Banknotes, and the Circulation of Modern Greek Tradition", in The Usable Past. Greek Metahistories, Keith S. Brown and Yannis Hamilakis (eds.), Lexington Books, lk 77. ISBN0-7391-0384-9
Philip II, Alexander the Great and the Macedonian Heritage, ed. W. Lindsay Adams and Eugene N. Borza. University Press of America, 1982. ISBN 0-8191-2448-6
The Larnakes from Tomb II at Vergina. Archaeological News. John Paul Adams
In the Shadow of Olympus: The Emergence of Macedon, Eugene N. Borza. Princeton University Press, 1990. ISBN 0-691-05549-1
"Macedonia Redux", Eugene N. Borza, in The Eye Expanded: life and the arts in Greco-Roman Antiquity, ed. Frances B Tichener & Richard F. Moorton. University of California Press, 1999. ISBN 0-520-21029-8
Macedonia: The Politics of Identity and Difference, Jane K. Cowan. Pluto Press, 2000. ISBN 0-7453-1589-5
The Macedonian Conflict: Ethnic Nationalism in a Transnational World, Loring M. Danforth. Princeton University Press, 1997. ISBN 0-691-04357-4
Macedonia and Greece: The Struggle to Define a New Balkan Nation, McFarland & Company, 1997. ISBN 0-7864-0228-8
Schell, Dorothea (1997). "Der Stern von Vergina als nationales Symbol in Griechenland". R. W. Brednich and H. Schmitt, Münster; et al. (toim-d). Symbole: Zur Bedeutung der Zeichen in der Kultur. Waxmann. Lk 298–307, p. 301. ISBN978-3-89325-550-4.