Vergina päike

Vergina päike, nagu see on kujutatud Makedoonia kuninga Philippos II urnil.
Reljeef, mis kujutab Heliost kiirgava haloga (Athena tempel, Ilion, 4. sajandi algus eKr)

Vergina päike (kreeka keeles Ήλιος της Βεργίνας, Ilios tis Vergínas), tuntud ka kui Vergina täht või Argeadi täht, on kiirtega päikesesümbol, mis ilmus esmakordselt Vanakreeka kunstis ajavahemikul 6.–2. sajandil eKr. Traditsioonilisel Vergina päikesel on kuusteist kolmnurkset kiirt, samas kui sama perioodi võrreldavatel sümbolitel on erinevalt kuusteist, kaksteist, kaheksa või (harva) kuus kiirt.

Nime "Vergina päike" hakati kasutama pärast arheoloogilisi väljakaevamisi Põhja-Kreekas Vergina väikelinnas ja selle ümbruses 1970. aastate lõpus.[1] Vanemates viidetes on Päikese nimetus "Argeadi täht" või "Argeadai täht", mis viitab kasutusele Makedoonia kuningriigi Argeadide dünastia võimaliku kuningliku sümbolina. Verginas kujutati seda kuldsel larnaksil (urnil), mis leiti kuninglikust hauast, mis kuulus kas Philippos II-le või Philippos III-le, vastavalt Aleksander Suure isale või poolvennale.

Esialgselt tõlgendati Vergina päikest Vana-Makedoonia ajaloolise kuningliku sümbolina, mitte lihtsalt Vanakreeka kunsti üldise dekoratiivse elemendina. Seda kasutati Makedoonia kreeklaste seas alates 1980. aastatest ja seda hakati Kreeka Makedoonia piirkonnas ametliku embleemina kasutama 1990. aastatel.

Vergina päikese sümbol oli konfliktiallikaks 1990. aastate esimesel poolel Kreeka ja taasiseseisvunud Makedoonia Vabariigi (praegu Põhja-Makedoonia) vahel, kes võttis selle Makedoonia rahvusluse sümbolina üle ja kujutas seda oma riigilipul. 1995. aastal muudeti vaidluse tulemusena noore vabariigi lipul olev Vergina päike teistsuguseks kiirgava päikese sümboliks. 17. juunil 2018 allkirjastasid kaks riiki Prespa lepingu, mis näeb ette Vergina päikese avalikust kasutusest eemaldamise Põhja-Makedoonias.[2] Lõpuks teatas Põhja-Makedoonia valitsus 2019. aasta juuli alguses sümboli täielikust eemaldamisest riigi kõikidelt avalikelt aladelt, asutustelt ja monumentidelt, välja arvatud arheoloogilised paigad.

Hopliit kaheksaharulise päikesega vasakul õlal, 500–490 eKr, Vulci, Itaalia. Staatliche Antikensammlungen, München, Saksamaa.

Sümboli varased kujutised ulatuvad tagasi vähemalt 16. sajandisse eKr, hopliite kujutati kuueteist- ja kaheksaharuliste päikesesümbolitega nende kilpidel ja turvistel[3] ja sama sümbolit kasutati ka nii saare- kui ka Mandri-Kreeka müntidel vähemalt alates 5. sajandist eKr.[4] Ilias kirjeldab Achilleuse turvist päikesemotiividega.[5][6]

Arheoloog Manolis Andronikos leidis Verginas, iidse Makedoonia pealinna Aegae asukohas, väljakaevamistel urni, mis arvati kuuluvat Aleksander Suure isale Philippos II-le, sümbol oli kujutatud urni kaanel.[1] Päikese sümbol oli juba hästi tuntud sümbolina, mida kasutas nii Makedoonia kuninglik dünastia (nt müntidel), kui ka hellenistlik tsivilisatsioon üldisemalt. Sümbol võib kujutada päikesejumal Heliost, kelle rollile Argeadide dünastia kaitsejumalana võib vihjata Herodotose jutustatud lugu Makedoonia Perdiccas I-st.[7] 1980. aastate alguses, pärast urni avastamist, arutleti selle üle, kas seda sümbolit tuleks pidada konkreetselt Argeadide "kuninglikuks embleemiks". Eugene Borza märkis, et seda sümbolit kasutati laialdaselt hellenismiajastu kunstis ja Adams rõhutas selle kasutamist dekoratiivse elemendina Vanakreeka kunstis üldiselt ning seega ei saa öelda, et see kujutab endast "kuninglikku" " või ainult Makedoonia "riigi" embleem.[8]

Kasutus tänapäeval

[muuda | muuda lähteteksti]

Ametlik staatus Kreekas

[muuda | muuda lähteteksti]
Kreeka Makedoonia (mitteametlikul) lipul on Vergina päike, mida Kreeka parlament on alates 1993. aasta veebruarist nimetanud ametlikuks rahvussümboliks.

Sümbolit hakati Kreekas populaarse kujutisena kasutusele võtma 1980. aastate keskpaigast ja pärast 1991. aastat. Kreeka makedoonlased võtsid Vergina päikese laialdaselt kasutusele Kreeka Makedoonia sümbolina. Vergina päikest sinisel taustal hakati kasutama Kreeka Makedoonia kolme halduspiirkonna, prefektuuride ja omavalitsuste ametliku embleemina.

Vergina päike Kreeka 100 drahmisel mündil
Vergina päike hoonel Thessalonikis

Seda kasutati Kreeka 100 drahmise mündi tagaküljel aastatel 1990–2001,[9] Sümbol on paigutatud Kreeka juhiloa vasakusse alumisse nurka,[10][11] ja Kreeka passides, lehekülgedel 22 ja 23. See on mitme sõjaväeüksuse embleem.

1993. aasta veebruaris võttis Kreeka parlament vastu seaduseelnõu, millega määrati Vergina päike Kreeka ametlikuks rahvussümboliks.[12] 1995. aasta juulis esitas Kreeka Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioonile (WIPO) nõude Vergina päikese kui ametliku riigiembleemi kaubamärgi kaitseks.[13]

Põhja-Makedoonia

[muuda | muuda lähteteksti]
Makedoonia Vabariigi lipp aastatel 1992–1995

Põhja-Makedoonias on sümbol tuntud kui Kutleši päike (makedoonia keeles Сонце од Кутлеш). 1992. aastal pakkus Todor Petrov välja Vergina päikese Makedoonia Vabariigi (praegu Põhja-Makedoonia) rahvussümboliks.[14] Taasiseseisvunud riik võttis sümboli kasutusele samal aastal, paigutades selle oma uuele lipule. See kestis kuni 1995. aastani, mil Kreeka sundis Makedoonia Vabariiki oma lippu muutma.[15][16][17]

Prespa leping

[muuda | muuda lähteteksti]

17. juunil 2018 kirjutasid Kreeka ja Makedoonia Vabariik alla Prespa lepingule, mis näeb ette Vergina päikese avalikust kasutusest eemaldamise kogu Makedoonia territooriumil.[18][2]

2019. aasta juuli alguses toimunud istungil teatas Põhja-Makedoonia valitsus Vergina päikese täielikust eemaldamisest riigi kõikidelt avalikelt aladelt, asutustelt ja monumentidelt ning selle eemaldamise tähtajaks määrati 12. august 2019 kooskõlas Prespa lepinguga.[19][20][21]

  1. 1,0 1,1 Manolis Andronikos (1981). The Finds from the Royal Tombs at Vergina. Oxford University Press. ISBN 978-0-85672-204-2.
  2. 2,0 2,1 "Also the "Sun of Vergina" is being lost: what the agreement (original: Χάνεται και "ο Ηλιος της Βεργίνας": Τι ορίζει η συμφωνία για το σήμα)". Crash Online. 14. juuni 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. september 2020. Vaadatud 22. juunil 2018.
  3. "World of the Griffin Warrior - Archaeology Magazine".
  4. "Perseus:image:1990.26.0214". Perseus.tufts.edu. Vaadatud 22. märtsil 2009. "Perseus:image:1989.00.0174". Perseus.tufts.edu. Vaadatud 22. märtsil 2009. "Perseus:image:1990.26.0218". Perseus.tufts.edu. Vaadatud 22. märtsil 2009.
  5. "The Greek Age of Bronze - Armour". www.salimbeti.com. Vaadatud 17. juunil 2022.
  6. "Homer, Iliad, Book 16, line 112". www.perseus.tufts.edu. Vaadatud 17. juunil 2022.
  7. Winthrop Lindsay Adams, Alexander the Great: Legacy of a Conqueror (2005) p. 109.
  8. Adams, J.P. The Larnakes from Tomb II at Vergina. Archaeological News (1983). 12:1–7
  9. Gounaris, Basil C. (2003): "The Politics of Currency: Stamps, Coins, Banknotes, and the Circulation of Modern Greek Tradition", in The Usable Past. Greek Metahistories, Keith S. Brown and Yannis Hamilakis (eds.), Lexington Books, lk 77. ISBN 0-7391-0384-9
  10. "YME.gr". www.yme.gr. Vaadatud 14. mail 2017.
  11. "Council of the European Union-Public Register of Authentic identity and travel Documents Online (PRADO)". www.consilium.europa.eu (inglise). Vaadatud 12. veebruaril 2022.
  12. Danforth, L. M. The Macedonian Conflict: Ethnic Nationalism in a Transnational World, lk 166
  13. "WIPO Protection of State Emblems (Article 6ter) database, sixteen-pointed Vergina Sun". World Intellectual Property Organization. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. jaanuar 2018. Vaadatud 5. jaanuaril 2018.
  14. "Државниот грб ќе се смени, за знамето не се разговарало". Meta.mk (makedoonia). 13. detsember 2014. Vaadatud 5. aprillil 2024.
  15. Cook, Bernard A., toim (2001). Europe Since 1945: An Encyclopedia, Volume 2. Taylor & Francis. Lk 809. ISBN 9780815340584.
  16. Dimitar Bechev (2009). Historical Dictionary of the Republic of Macedonia. Scarecrow Press. Lk 214. ISBN 9780810862951.
  17. Erskine, Andrew, toim (2012). A Companion to Ancient History. Wiley. Lk 561–562. ISBN 9781118451366.
  18. "Final Agreement for the Settlement of the Differences as Described in the United Nations Security Council Resolutions 817 (1993) and 845 (1993), the Termination of the Interim Accord of 1995, and the Establishment of a Strategic Partnership Between the Parties" (PDF). Kathimerini. Vaadatud 13. juunil 2018.
  19. "North Macedonia to remove the Star of Vergina from all public spaces". GCT.com. 14. juuli 2019. Vaadatud 15. juulil 2019.
  20. "North Macedonia: Zaev removes from anywhere the Vergina Sun (original title: "Βόρεια Μακεδονία: Ο Ζάεφ αποσύρει από παντού τον Ήλιο της Βεργίνας")". News247. 14. juuli 2019. Vaadatud 15. juulil 2019.
  21. "Kutlesh star no longer to be seen in public use". Republika.mk. 12. juuli 2019. Vaadatud 15. juulil 2019.

Bibliograafia

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Musgrave, Jonathan; Prag, A. J. N. W.; Neave, Richard; Fox, Robin Lane; White, Hugh (august 2010). "The Occupants of Tomb II at Vergina. Why Arrhidaios and Eurydice must be excluded". International Journal of Medical Sciences. Ivyspring International Publisher. 7 (6): s1–s15. Vaadatud 04.05.2024.
  • Philip II, Alexander the Great and the Macedonian Heritage, ed. W. Lindsay Adams and Eugene N. Borza. University Press of America, 1982. ISBN 0-8191-2448-6
  • The Larnakes from Tomb II at Vergina. Archaeological News. John Paul Adams
  • In the Shadow of Olympus: The Emergence of Macedon, Eugene N. Borza. Princeton University Press, 1990. ISBN 0-691-05549-1
  • "Macedonia Redux", Eugene N. Borza, in The Eye Expanded: life and the arts in Greco-Roman Antiquity, ed. Frances B Tichener & Richard F. Moorton. University of California Press, 1999. ISBN 0-520-21029-8
  • Macedonia: The Politics of Identity and Difference, Jane K. Cowan. Pluto Press, 2000. ISBN 0-7453-1589-5
  • The Macedonian Conflict: Ethnic Nationalism in a Transnational World, Loring M. Danforth. Princeton University Press, 1997. ISBN 0-691-04357-4
  • Macedonia and Greece: The Struggle to Define a New Balkan Nation, McFarland & Company, 1997. ISBN 0-7864-0228-8
  • Schell, Dorothea (1997). "Der Stern von Vergina als nationales Symbol in Griechenland". R. W. Brednich and H. Schmitt, Münster; et al. (toim-d). Symbole: Zur Bedeutung der Zeichen in der Kultur. Waxmann. Lk 298–307, p. 301. ISBN 978-3-89325-550-4.