Verikireslane
|
See artikkel räägib perekonnast; alamperekonna kohta vaata artiklit Zygaena (alamperekond) |
| Verikireslane | |
|---|---|
 Aasa-verikireslane | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Selts |
Liblikalised Lepidoptera |
| Sugukond |
Kireslased Zygaenidae |
| Perekond |
Verikireslane Zygaena |
Verikireslane (Zygaena) on liblikaliste seltsi kireslaste sugukonda kuuluv putukate perekond.
Taksonoomia
[muuda | muuda lähteteksti]Perekonna autor on Johan Christian Fabricius (1775).
Süstemaatika
[muuda | muuda lähteteksti]Perekond kuulub alamsugukonda Zygaeninae.
Levik
[muuda | muuda lähteteksti]Verikireslane on alamsugukonna Zygaeninae ainus palearktilise levikuga perekond.
Eestis on kõikjal levinud väike-verikireslane ja aasa-verikireslane. Sarika-verikireslane on levinud ainult Saaremaal, ka teised liigid on levinud paiguti.[1]
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Valmikud
[muuda | muuda lähteteksti]Verikireslased meenutavad kujult veidi mesilast või herilast.
Verikireslased on kirevad. See on hoiatusvärvus.[2]
Keha ja eestiivad on metallsinised. Eestiibadel on punased laigud või vöödid. Tagatiivad on veripunased, välisservas on kitsas mustjassinine triip.[1]
Tundlad on pikad, tipu lähedal jämedamad, tipus teravamad.[1] Nad on musta värvi.
Tiibade siruulatus on 28–58 mm.[1]
Röövikud
[muuda | muuda lähteteksti]Röövikud on värtnakujulised.[1]
Nad on rohekad või kollakad; piki keha kulgevad heledamad pikitriibud. Triipudel või nende vahel paiknevad ridadena suuremad või väiksemad mustad punktid.[1]
Pikkus on 22 mm.[1]
Eluviis
[muuda | muuda lähteteksti]Valmikud
[muuda | muuda lähteteksti]Kõik verikireslased on päevase eluviisiga. Kuna neid kaitseb hoiatusvärvus, siis elavad nad täiesti avalikult niitudel ega varja end.[2]
Verikireslased lendavad kohmakalt, tavaliselt ühelt õielt teisele[2]. Eestis lendavad nad juulis ja augustis[1].
Kuumal ajal istuvad nad näiteks jumikate õitel ja kõrreliste vartel. Nad pole ettevaatlikud ega põgene vaenlase eest.[1]
Nad lasevad end isegi kergesti kätte võtta. Kuid kinni püütuna teesklevad nad surnut ja eritavad tilgakese kollast vastiku lõhnaga mürgist vedelikku. Sellepärast linnud neid ei söö[1].[2]
Röövikud
[muuda | muuda lähteteksti]Verikireslaste röövikud on sama mürgised kui valmikud[2]. Seetõttu elavad nad sama avalikult kui valmikud[2]. Nad toituvad põhiliselt liblikõielistel (näiteks hiirehernes, seahernes, nõiahammas).[1]
Röövikud talvituvad, kevadel nukkuvad. Nad valmistavad valkja või kollase, pärgamenditaolise nukuhälli ning kinnitavad selle kõrgemate rohukõrtele. Nukud keerutavad end aeg-ajalt, tekitades kuuldavat heli. Selle toimingu otstarve pole teada.[1]
Alamperekonnad
[muuda | muuda lähteteksti]- Mesembrynus Hübner 1819
- Agrumenia Hübner 1819
- Zygaena Fabricius 1775
Liigid
[muuda | muuda lähteteksti]
.jpg)
Perekonnas on 96 liiki.
- Zygaena afghana Brandt, 1947 (alamperekond ebakindel)
- Zygaena algira Boisduval, 1834 (Agrumenia)
- Zygaena alpherakyi Šeljužko, 1936 (Mesembrynus)
- Zygaena alluaudi Oberthür, 1832 (Agrumenia)
- Zygaena angelicae Ochsenheimer, 1808 (Zygaena)
- Zygaena anthyllidis Boisduval, 1828; Burgeff, 1926 (Zygaena)
- Zygaena armena Eversmann, 1851 (Zygaena)
- Zygaena aurata Blachier, 1905 (Mesembrynus)
- Zygaena beatrix Przegenda, 1932 (Agrumenia)
- Zygaena brizae (Esper, 1800) (Mesembrynus)
- Zygaena cambysea (Lederer, 1870) (Mesembrynus)
- Zygaena carniolica (Scopoli, 1763) (Agrumenia) – silmik-verikireslane
- Zygaena centaureae Fischer von Waldheim, 1832 (Mesembrynus)
- Zygaena chirazica Reiss, 1938 (alamperekond ebakindel)
- Zygaena christa Reiss & Schulte, 1967 (Zygaena)
- Zygaena cocandica Erschoff, 1874 (alamperekond ebakindel)
- Zygaena contaminei Boisduval, 1834 (Mesembrynus)
- Zygaena corsica Boisduval, 1828 (Mesembrynus)
- Zygaena cuvieri Boisduval, [1828] (Mesembrynus)
- Zygaena cynarae (Esper, 1789) (Mesembrynus)
- Zygaena dorycnii Ochsenheimer, 1808 (Zygaena)
- Zygaena ecki Christoph, 1822 (alamperekond ebakindel)
- Zygaena ephialtes (Linnaeus, 1767) (Zygaena) – muutlik verikireslane
- Zygaena erythrus (Hübner, 1806) (Mesembrynus)
- Zygaena escalerai (alamperekond ebakindel)
- Zygaena excelsa (Rothschild, 1917) (Agrumenia)
- Zygaena exulans (Hohenwarth, 1792) (Zygaena)
- Zygaena fausta (Linnaeus, 1767) (Agrumenia) – vööt-verikireslane
- Zygaena favonia (Freyer, 1845) (Mesembrynus)
- Zygaena felix (Oberthür, 1876) (Agrumenia)
- Zygaena filipendulae (Linnaeus, 1758) (Zygaena) – suur-verikireslane
- Zygaena formosa (Herrich-Schäffer, 1852) (Agrumenia)
- Zygaena fraxini Ménétriés, 1832 (Agrumenia)
- Zygaena graslini Lederer, 1855 (Mesembrynus)
- Zygaena haberhaueri Staudinger, 1879 (Agrumenia)
- Zygaena haematina Kollar, 1849 (Mesembrynus)
- Zygaena hilaris Ochsenheimer, 1808 (Agrumenia)
- Zygaena hindukushi Koch, 1937 (Mesembrynus)
- Zygaena ignifera Korb, 1897; Burgeff 1926 (Zygaena)
- Zygaena johannae Le Cerf, 1923 (Agrumenia)
- Zygaena laeta (Hübner, 1790) (Mesembrynus)
- Zygaena lavandulae (Esper, 1783) (Zygaena) – sinkjas verikireslane
- Zygaena lonicerae (Scheven, 1777) (Zygaena) – aasa-verikireslane
- Zygaena loti (Denis & Schiffermüller, 1775) (Zygaena)
- Zygaena loyselis (Oberthür, 1876) (Mesembrynus)
- Zygaena lydia Staudinger, 1887 (Mesembrynus)
- Zygaena magiana Staudinger, 1889 (alamperekond ebakindel)
- Zygaena mana Kirby, 1892 (Zygaena)
- Zygaena manlia Lederer, 1869 (Mesembrynus)
- Zygaena marcuna Oberthür, 1888 (Agrumenia)
- Zygaena maroccana Rothschild, 1917 (Agrumenia)
- Zygaena minos ehk Zygaena diaphana[1] (Denis & Schiffermüller, 1775) (Mesembrynus) – sarika-verikireslane
- Zygaena nevadensis Rambur, 1858; Hohenwarth 1792 (Zygaena)
- Zygaena niphona Butler, 1877 (alamperekond ebakindel)
- Zygaena occitanica (Villers, 1789) (Agrumenia)
- Zygaena olivieri (Boisduval, 1888) (Agrumenia)
- Zygaena orana Duponchel, 1835 (Agrumenia)
- Zygaena osterodensis Reiss, 1921 (Zygaena) – hiireherne-verikireslane
- Zygaena oxytropis Boisduval, 1828; Burgeff, 1926 (Zygaena)
- Zygaena persephone Zerny, 1934 (Zygaena)
- Zygaena peschmerga Eckweiler & Görgner, 1981 (Agrumenia)
- Zygaena problematica Naumann, 1976 (Zygaena)
- Zygaena punctum Ochsenheimer, 1808 (Mesembrynus)
- Zygaena purpuralis (Brünnich, 1763) (Mesembrynus)
- Zygaena rhadamanthus (Esper, 1789) (Zygaena)
- Zygaena romeo Duponchel, 1835 (Zygaena)
- Zygaena rosinae Korb, 1902 (Agrumenia)
- Zygaena rubicundus (Hübner, 1817) (Mesembrynus)
- Zygaena rubricollis (Hampson, 1900) (Mesembrynus)
- Zygaena sarpedon (Hübner, 1790) (Mesembrynus)
- Zygaena sedi Fabricius, 1787 (Agrumenia)
- Zygaena seitzi Reiss, 1938 (Mesembrynus)
- Zygaena separata (alamperekond ebakindel)
- Zygaena sogdiana Erschoff, 1874 (alamperekond ebakindel)
- Zygaena speciosa Reiss, 1937 (Mesembrynus)
- Zygaena storaiae (alamperekond ebakindel)
- Zygaena zuleima Pierret, 1837
- Zygaena tamara Christoph, 1889 (Mesembrynus)
- Zygaena theryi Joannis, 1908 (Zygaena)
- Zygaena transalpina (Esper, 1780) (Zygaena)
- Zygaena transpamirica (alamperekond ebakindel)
- Zygaena tremewani Hofmann & G. Reiss, 1983 (Agrumenia)
- Zygaena trifolii (Esper, 1783) (Zygaena)
- Zygaena truchmena (Eversmann, 1854) (Agrumenia)
- Zygaena viciae (Denis & Schiffermüller, 1775) (Zygaena) – väike-verikireslane
- Zygaena wyatti Reiss & Schulte, 1961 (Mesembrynus)
- Zygaena youngi Rothschild, 1926 (Agrumenia)
Eesti liigid
[muuda | muuda lähteteksti]- Zygaena diaphana ehk Zygaena minos D.& S. – sarika-verikireslane[1]
- Zygaena filipendulae L. – suur-verikireslane
- Zygaena lonicerae Scheven – aasa-verikireslane
- Zygaena osterodensis Reiss – hiireherne-verikireslane
- Zygaena viciae D.& S. – väike-verikireslane
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Naumann C.M., Tarmann G.M. & Tremewan W.G... The Western Palaearctic Zygaenidae (Lepidoptera), Apollo Books: Stenstrup 1999, 304 lk.
- M. Martin. Verikireslased. – Eesti elusloodus, Varrak 2001, lk 336.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Vikisõnastiku artikkel: Verikireslane |
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Zygaena |