Vestfaali provints

Lipp

Vapp

Vestfaal (punane) Preisi kuningriigis Saksa keisririigis

Vestfaali provints (saksa Provinz Westfalen) oli Preisi kuningriigi ja Preisimaa vabariigi provints aastatel 1815–1946. Provintsi pealinn oli Münster.

Ajalugu

Napoleon Bonaparte asutas Vestfaali kuningriigi, mis oli Prantsuse esimese keisririigi vasallriik, aastatel 1807–1813. See riik jagas vaid nime ajaloolise piirkonnaga, sisaldades peamiselt Hesseni ja Ostfaali piirkondi ja vaid suhteliselt väikest osa Vestfaali piirkonnast.

Kuigi Preisimaal oli pikka aega olnud territoorium Vestfaalis, eelistas kuningas Friedrich Wilhelm III esmalt liidendada Saksimaa kuningriigi. Alles Viini kongressil aastal 1815 otsustati, et luuakse Vestfaali provints. Provints moodustati järgnevatest territooriumidest:

• piirkonnad Vestfaalis, mis olid Preisi võimu all juba enne aastat 1800 (Mindeni vürstkond ning Marki, Ravensbergi ja Tecklenburgi krahvkonnad)
• Münsteri piiskopkonna ja Paderborni piiskopkonna omandas Preisimaa aastatel 1802–03
• väike Limburgi krahvkond, omandati aastal 1808
• Vestfaali hertsogkond, läks Preisi võimu alla pärast Viini kongressi. Hertsogkonna põhjapoolsed osad, sealhulgas Osnabrück, said Hannoveri ja Oldenburgi osadeks
• Sayn-Wittgensteini vürstkonnad Hohenstein ja Berleburg koos Nassau-Siegeni vürstkonnaga (aastal 1817)

Aastal 1816 viidi Esseni kreis üle Reini provintsi.

Majandus

1907

18 % põllumajandus

59 % tööstus

11 % kaubandus

Pärast teist maailmasõda

Pärast teise maailmasõja lõppu liideti provints aastal 1946 Reini provintsi põhjaosaga, et moodustada Nordrhein-Westfaleni liidumaa, aastal 1947 lisati veel endine Lippe liidumaa.

Kaardid

Vestfaali provintsi kaart (1905)