Vestfaali takshagijas
| Vestfaali takshagijas | |
|---|---|
| |
| FCI standard nr 100 | |
| Rühm | 6: hagijad, verejäljekoerad ja sugulastõud |
| Alarühm | 1: hagijad |
| Alajaotis | 3: väikesekasvulised |
| Standard nr | 100 06.05.1997 (en et) |
| Päritolumaa |  Saksamaa
|
| Kohalik nimi | Westfälische Dachsbracke |
| Töökatsed | jah |
| Kasutus | hagijas |
| Tunnused | |
| Turja kõrgus | 30–38 cm[1][2] |
| Kattekarv | kogu kerel, ka kõhu all, on karvkate väga tihe ja karm; pea peal, kõrvadel ning jäsemete alumises osas on karv lühike[1][2] |
| Karvkate | punasest kollaseni musta sadula või mantliga ning valgete bracken märgistega: lauk või laik, valge koon ja valge kaelus, valge rind, jalad ning sabaots[1][2] |
 Meediafailid Wikimedia Commonsis
| |
| Koer (Canis lupus familiaris) | |
Vestfaali takshagijas on Saksamaalt Vestfaalist pärinev koeratõug.
Tõustandardis on koera üldmulje kohta kirjas: „Westfaali takshagijas on saksa hagija (bracke) madalajalgne variant. Põhiosas sarnaneb ta oma kõrgejalgse sugulasega, ent jätab kompaktsema ning jõulisema üldmulje. Westfaali takshagijas on mõõduka pikkusega ning tugeva kehaehitusega jahikoer.“[1][2]
- Pildid
-
-
-
