Viisk (mitmuses: viisud, kirdemurdes virs[1]) on 2–3 cm laiustest puukoore ribadest valmistatud pastlataoline ilma sääreta tööjalats[2][3].
Viiske kanti kogu Kirde-Euroopa metsavööndis. Tavalised olid nad Ida- ja Lõuna-Eestis, aga ka Lätis, Leedus, Venemaal ja Valgevenes. Eestis kanti viiske peamiselt suvel (nädalas võis kuluda mitu paari), 20. sajandi algusaastail juba vähesel määral, põhiliselt heina tehes vesistel sooheinamaadel.[2]
Viisud koosnesid ninast, põhjast, kannast ja paeltest. Enamasti tehti nad paju või pärna koore ribadest (sugadest), harvem kase (Kirde-Eestis) või kadaka koorest. Erinevalt venelaste ja soomlaste tugevamatest diagonaalkoega viiskudest olid eestlaste viisud lihtsad, ristkoelised.[3]