See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2009) |
Vilsandi rahvuspark | |
---|---|
Koordinaadid | 58° 22′ 48″ N, 21° 52′ 48″ E |
Pindala | 238,9 km² |
Tüüp | rahvuspark |
Moodustatud | 1993 |
Vilsandi rahvuspark asub Saare maakonna lääneosas. Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega (sealhulgas Vaika saared) ning Atla, Kihelkonna ja Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega. Vilsandi rahvuspargis on ligi sada saart, koos ümbritseva akvatooriumiga ja Saaremaa rannikuga hõlmab see kokku 238,9 km² suuruse ala, millest veeosa moodustab 165,2 km².[1]
Baltimaade vanim kaitseala hõlmab erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal.
Registreeritud on üle 250 linnuliigi, kellest pesitsemas võib kohata 112; arvukamalt hahku (üle 4000 paari). Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes valgepõsk-laglesid, kirjuhahku ja teisi merelinde.
Rahvuspargi bioloogiajaam asub Vilsandil.
Vilsandi rahvuspargis Harilaiul asuv Kiipsaare nukk oli filmi "Somnambuul" tegevuspaigaks.
21. septembril 1971 suurendati Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 457 Vaika looduskaitseala 10 689 hektarini ja nimetati Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks. Looduskaitseala hõlmas nüüd sadakonda mitmesuguses suuruses eriilmelist saart (kogupindalaga 1289 ha).
8. detsembril 1993 moodustati Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega Vilsandi Riikliku Looduskaitseala ja Harilaiu botaanilis-zooloogilise kaitseala baasil Vilsandi rahvuspark.
Vilsandi Riikliku Looduskaitseala koosseisu kuulusid: Vilsandi Bioloogiajaam (ladu, saun, generaatorihoone, garaaž-töökoda, pumbamaja, Vikati sadamakai) — Saaremaa, Kihelkonna vald; 2 kordon-elamut; Kuusnõmme teeninduskeskuse vundament — Saaremaa, Lümanda vald; Papisaare ladu — Saaremaa, Kihelkonna vald[2].
22. mail 1996 Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitati Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri ja piirid. Rahvuspark (pindala 23 757 hektarit) hõlmab pankaderohke rannikuala Harilaiust Soegininani, Vilsandi saare, Loonalaiu ning 160 väikesaart ja rahu.
1997 sai Vilsandi rahvuspark rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala) staatuse. Sama aasta 6. detsembril avati rahvuspargi külastuskeskus Loona mõisas. Alates 1997. aastast kasvatatakse Vilsandil ka jaanalinde.
Matkarajad läbivad karjatatavaid alasid, mis võivad olla piiratud elektrikarjusega[4].
Looduses liikumise kohta saab lugeda keskkonnaseadustiku üldosa seadusest[5] ja Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirjast.[6]
Igal aastal toimub kõigis Eestimaa rahvusparkides noore looduskaitsja ehk Junior Rangeri koolitusprogramm, mis koosneb suvisest põhikursusest ja sügis- ning kevadseminarist. Koolitusprogrammi eesmärgiks on suurendada noorte keskkonna- ja loodusteadlikkust, süvendada juba olemasolevat loodushuvi ning luua ja arendada noorte koostöövõrgustikku rahvusparkide ümber. Tutvutakse looduskaitse praktilise tööga, omandatakse teadmisi rahvuspargi taimestikust ja loomastikust ning arutletakse laiemalt, kuidas muuta maailma paremaks.
Noore looduskaitsja programmi algatajaks on Euroopa Kaitsealade Liit (EUROPARC Federation). Algatuse eesmärgiks on leida noori aktiivseid inimesi, kes huvituvad loodusest ja tunnevad vastutust Euroopa loodusväärtuste säilitamise eest ning soovivad kaasa rääkida Euroopa arengutes. Nii nägigi aastal 2002 ilmavalgust üleeuroopaline kursus Junior Ranger. Aastal 2004 toimus esimene Eesti noore looduskaitsja kursus, mis leidis aset Lahemaa rahvuspargis. Vilsandi rahvuspark liitus programmiga 2012. aastal. Nüüdseks on aga programmiga liitunud kõik Eesti rahvuspargid.
Kahel kursusel osalenul on võimalus esindada Eestit järgneval aastal rahvusvahelises laagris (International Junior Ranger Camp), mida korraldatakse igal aastal eri riigis. Noored saavad tuttavaks sarnase maailmavaadega noorte looduskaitsjatega. Üheskoos saab arutleda ja arendada ideid ning mõtteid, mis on kasulikud kohalikule kogukonnale ja loodusele laiemalt. Noorte mõtted on kasulikud ka kaitsealade paremaks korraldamiseks. Laagrites tehakse vajalikke töid, mis võivad aidata ohustatud liike ning säilitada kultuuripärandit. Kaitsealade töötajad mõistavad, et nende kogemusi ja teadmisi on vaja jagada noortele, kui tulevastele looduskaitse korraldajatele.
Eeriksaare poolsaar – Elda poolsaar – Harilaid (poolsaar) – Juksirahu poolsaar – Kakru nukk – Kelba nukk – Kiipsaare nukk – Kubjama säär – Kuusnõmme poolsaar – Maturahu poolsaar – Orjassaare nukk – Panga nukk – Papissaare poolsaar – Pikanina
Abaja laht – Atla laht – Auksaare laht – Haagi lõugas – Junkru laht – Kihelkonna laht – Kiirassaare laht – Kiisa laht – Kuusnõmme laht – Kööbe lõugas – Lülle laht – Uudepanga laht
Aherahu – Alumine Vaika saar – Antsulaiud – Innarahu – Kalarahu – Karirahu – Keskmine Vaika saar – Kitselaid – Kolmekivirahud – Koerakuiv – Kuivarahu (Telve juures) – Kuivarahud (Vilsandi lõunarannikul) – Kullipank – Kurgurahu – Käkimaa – Käkirahu – Laasirahu – Lambarahu – Lausma saar – Linderahu – Loonalaid – Mihklirahu – Mustpank – Noogimaa – Nootamaa – Pihlalaid – Piskumadal – Punasekivirahu – Pätsurahu – Rannasitik – Riinurahu – Saarejaagu rahud – Salava – Sepasitik – Sokulaid – Säinaste kuiv – Telve – Umalakotid – Urverahu – Vasikalaid – Vesiloo – Vilsandi – Võrkrahu – Ülemine Vaika saar