Vismeistri

Vismeistri
Pindala: 1,43[1] km²
Elanikke: 1980 (1.1.2020)[2]
Koordinaadid: 59° 26′ N, 24° 36′ E

Vismeistri on asum Tallinnas Haabersti linnaosas. Asum piirneb Kakumäe, Õismäe, Pikaliiva ja Tiskre asumi ning Harku vallaga. Vismeistri asumi pindala on 1,43 ruutkilomeetrit.^[1]

Ajalugu

Asum on saanud nime Vismeistri küla järgi, mille kohta vanimad andmed pärinevad 1515. aastast. Küla nimi on esinenud eesti keeles ka kujudel Fischmeistri ja Fišmeistri. Nimi pärineb keskajast, kui külas elas Toompea linnuse kalameister (saksa keeles Fischmeister). Kalameister tegeles kalapüügi korraldamisega Liivimaa ordule kuulunud Harku järvel, samuti Tiskre ojal ja merel ning vastutas Toompea komtuuri kaladega varustamise eest.^[3] Kalameistri ülesanne oli paastuajaks söögiks kala hankida.^[4]

Asumit läbib Tiskre oja, mille kaldal paiknes Fischmeistri suvemõis. 18. sajandi teisel poolel kuulus mõis Eestimaa kubernerile hertsog Peter August Friedrich von Holstein-Beckile, kes lõi ojaäärsele maa-alale hirveaia. Seda hirveaeda meenutas veel hiljemgi Hirveaia heinamaa nimi.^[3]

19. sajandil oli Vismeistri mõis Haabersti mõisa karjamõis ja kuulus Keila kihelkonda.

Praeguse Vismeistri asumi alale kuulub ka endise Jõeküla ala Kakumäe teest lääne pool.

Vismeistri küla liideti Tallinna linnaga 1975. aastal.^[3]

Elanikkond

Aasta	Arvestuslik rahvaarv jaanuari seisuga[5][6][1][7][8][9]
2021	2010
2020	1967
2019	1936
2018	1943
2017	1914
2016	1884
2015	1864
2014	1821
2013	1768
2012	1754
2011	1517

Vismeistri elanikkond on vanuseliselt koosseisult võrdlemisi noor: 2016. aastal moodustasid 0–17-aastased asumi elanikkonnast 23–31% ja üle 68-aastased 3–9%.^[10]

Eestlasi oli 2021. aasta alguses Vismeistri elanikest 74 protsenti ja venelasi 20 protsenti.^[11]

Territoorium

Vismeistri asumis on tänapäeval peamiselt individuaalelamud.^[3] Asumi maa-alale jääb Tiskre oja.

Vismeistri asumi tänavad

Asumi paljud tänavanimed on seotud kalastusvahendite või muldadega. Mitmed tänavanimed meenutavad endisi talusid, näiteks Tedrepere tänav, Uuepere tänav, Uustalu tänav jm.^[3] Asumisse kuuluvad veel Abara tänav, Ahingu tänav, Jõeküla tee, Jõeoti tänav, Kaheküla tee, Kakumäe tee, Kaladi tänav, Kiini tänav, Kiviräha tänav, Korese tänav, Käba tänav, Laurimaa tänav, Lauripere tänav, Lemle tänav, Loigu tänav, Lõimise tänav, Maimu tänav, Mardipere tänav, Mirta tänav, Müta tänav, Nõeliku tänav, Parve tänav, Piiritsa tänav, Põlde tänav, Põllumäe tänav, Ründi tänav, Saviliiva tänav, Sumba tänav, Tiskre tee, Trahteri tänav, Tõnu tänav, Vabaõhumuuseumi tee, Vana-Rannamõisa tee, Veerise tänav, Viige tänav, Vismeistri tänav, Vähi tänav ja Västra tänav.

Galerii

• 
  Fischmeistri ja Jõe küla 1936. aasta Tallinna ümbruse kaardil
• 
  Kakumäe tee lõik Vismeistri asumis
• 
  Tedrepere tänav

Viited

1. Tallinn arvudes 2017, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017
2. Tallinn arvudes 2020, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2020
3. Robert Nerman, Leho Lõhmus (2013). Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn: Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Lk 45.
4. Baltisches historisches Ortslexikon. Teil 1. Estland (einschließlich Nordlivland). Begonnen von Hans Feldmann. Herausgegeben von Heinz von zur Mühlen. Bearbeitet von Gertrud Westermann. Köln, Wien 1985 (= Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Band 8/1), S. 83 (ISBN 3-412-07183-8)
5. Tallinn arvudes 2011, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2011
6. Tallinn arvudes 2012, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2012
7. Tallinn arvudes 2021, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2021
8. Tallinn arvudes 2019^{[alaline kõdulink]}, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2019
9. Tallinn arvudes 2018, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2018
10. Tallinn arvudes 2016, Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2016
11. Tallinn arvudes 2021. Tallinn: Tallinna Linnavalitsus 2021, lk 24]