Vladimir Makogonov
Vladimir Andrejevitš Makogonov (vene keeles Владимир Андреевич Макогонов; 27. august 1904 Naxçıvan – 2. jaanuar 1993 Bakuu) oli Nõukogude Liidu maletaja, rahvusvaheline meister (1950).
Makogonov jagas koos Mihhail Botvinnikuga 1927. aastal NSV Liidu meistrivõistluste finaalturniiril Moskvas 5.–6. kohta. Samal aastal täitis ta meistrinormi. 1937. aasta meistrivõistlustel tuli neljandaks (eespool Igor Bondarevskist ja Andor Lilienthalist). 1939. aastal jagas ta Leningradi-Moskva rahvusvahelisel turniiril 3.–6. kohta ja jõudis NSV Liidu meistrivõistlustel esikuuikusse. 1940. aastal jagas meistrivõistlustel 7.–9. kohta.
1942. aastal võitis Makogonov Bakuus matši Salo Flohriga tulemusega 7,5:4,5. Mais 1943 tuli Sverdlovskis peetud tugevakoosseisulisel turniiril Botvinniku järel teiseks, edestades Vassili Smõslovi, Issaak Boleslavskit ja Vjatšeslav Ragozinit. 1944. aastal NSV Liidu meistrivõistlustel tuli esikuuikusse, edestades Aleksandr Tolušit, Lilienthali, Aleksandr Kotovit, Ragozinit ja David Bronšteini.
1945. aastal mängis Makogonov NSV Liit–USA raadiomatšis üheksandal laual (Abraham Kupchiki vastu). 1947. aastal mängis Pärnu turniiril, kus sai 11. koha.
Ta tuli kuuel korral Aserbaidžaani NSV malemeistriks (1938, 1947–1949, 1951, 1952).
Kui Rahvusvaheline Maleföderatsioon (FIDE) 1950. aastal võttis kasutusele rahvusvahelise meistri nimetuse, oli Makogonov üks neist, kes sai selle nimetuse kohe samal aastal. 1987. aastal andis FIDE talle varasemate teenete eest ausuurmeistri nimetuse.