Väike-kiitsaksikk | |
---|---|
![]() Emane väike-kiitsaksikk | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
Klass |
Putukad Insecta |
Selts |
Mardikalised Coleoptera |
Sugukond |
Siklased Cerambycidae |
Perekond |
Stenurella |
Liik |
Väike-kiitsaksikk |
Binaarne nimetus | |
Stenurella melanura (Linnaeus, 1758)[1] | |
Sünonüümid | |
|
Väike-kiitsaksikk (Stenurella melanura) on siklaste sugukonda kuuluv mardikaliste liik.[2]
Väike-kiitsaksikk on 6–10 mm pikkune. Isased on emastest sihvakamad, nende kattetiivad on kollakaspruunid ja tuhmuvad otstest mustaks, emastel on kattetiibade keskel must triip, mis otstes laieneb. Värvus võib varieeruda, emased võivad olla peaaegu üleni mustad. Jalad, pea ja rindmik on musta värvi. Selgmised karvakesed on mustad, kõhtmised tuhmhallid. Silmad on kumerad, külje pealt vaadeldes ovaalsed ja ülemises osas laia sisselõikega, et mahutada üle pea tõstetud tundlaid.[3]
Väike-kiitsaksikk on levinud peaaegu kogu Euroopas, Venemaal, Kaukasuses, Türgis ja Iraanis.[4][5] Elupaigana eelistavad metsaseid alasid, parke ja niitusid. Täiskasvanud isendeid võib näha maist septembrini erinevate taimede õisi külastamas.[4]
Mardika elutsükkel kestab kaks aastat.[3] Vastsed (tõugud) toituvad heitlehiste ja okaspuude lagunevas puidus. Toidutaimedena on kirjeldatud näiteks tamme, pööki, kuuske, nulgu ja mändi.[3] Nad uuristavad pikisuunalisi või lainelisi käike peenikeste okste ja puutüve maltspuitu või lagunevatesse kändudesse.[6] Nukud arenevad maltspuidu välimises osas.[3] Täiskasvanud toituvad õietolmust.[7] Toidutaimedena on dokumenteeritud näiteks murakas, karuputk, viirpuu, kuslapuu, kibuvits, ohakas, härjasilm, aeduba, lodjapuu ja raudrohi.[3]