"Väike öömuusika" (sks Eine kleine Nachtmusik, originaalpealkirjaga Serenaad nr 13 keelpillidele G-duur, K 525) on Wolfgang Amadeus Mozarti üks tuntumaid teoseid, kirjutatud aastal 1787. See koosneb neljast osast. Teos on kirjutatud kammeransamblile (kaks viiulit, vioola, tšello, valikuline kontrabass), kuid esitatakse tihti keelpilliorkestri poolt.[1]
Teose tuntum pealkiri "Eine kleine Nachtmusik" tähendab saksa keeles 'väike serenaad', kuid on tavaliselt otse ja vähem täpselt tõlgitud 'väike öömuusika'. Teost hakati nii nimetama, kuna Mozart oli nende sõnadega alustanud selle teose kirjet oma isiklikus kataloogis. Ta ei mõelnud teost nii nimetada, vaid tahtis lihtsalt märkida, et on kirjutanud ühe väikse serenaadi.[2]
|
Esimene osa on sonaadivormis, agressiivse peateemaga G-duuris ja graatsilisema kõrvalteemaga D-duuris. Ekspositsioon lõpeb D-duuris ja kordub algusest. Töötluse osa algab D-duuris ning kaldub d-molli ja C-duuri. Repriis on jälle G-duuris.
Teine osa on C-duuris. See on rahuliku tempoga rondovormis osa (skeemiga A–B–A–C–A-kooda). C vormiosa on c-mollis.
Kolmas osa on võrdlemisi kiires tempos kolmeosalise vormiga menuett (skeemiga A–B–A). Helistikeks on G-duur ja D-duur (trio).
|
Neljas osa on elavas tempos, helistikuks on G-duur. Modulatsioon algab Es-duuris ning kaldub c-molli. Lõpp on G-duuris. Osa lõppeb pika koodaga.
Mozart on oma isiklikus kataloogis märkinud, et teosel on viis osa: Allegro, Menuett ja Trio, Romanss, Menuett ja Trio, Finaal.[2] Teine tema nimetatud osa, menuett ja trio, arvati kaua aega olevat kadunud ning keegi ei teadnud, kas Mozart ise või keegi teine oli selle eemaldanud. Musikoloog Alfred Einstein pakkus, et menuett Mozarti klaverisonaadis B-duur K 498a on otsitav puuduv osa.[3]