Võileib
Võileib on leivaviil, millele on määritud võid ja kaetud juustu, vorstilõigu, lihaviilu või muu taolisega.
Vastavalt kattele nimetatakse võileiba juustuvõileivaks, vorstivõileivaks, kiluvõileivaks jne.
Võileivaks võib nimetada ka muu määrde (nt pasteedi) ja/või kattega leiba, saia, sepikut vms.
Võileiba süüakse enamasti seda käes hoides. Võileib on kergesti transporditav toit, mida võetakse tihti söömiseks kaasa näiteks tööle, kooli, piknikule ja mujale. Võileibu saab ka osta toidupoest valmiskujul.
Võileiba võib serveerida ja süüa nii külmalt kui ka soojalt.
Suurt kahe leiva/saiaviilu või kuklipoole ja täidisega võileiba nimetatakse einevõileivaks. Seda võidakse süüa ka noa ja kahvliga.
Väikest mitmekihilist võileivatükki, milles on puust või plastist tikk, nimetatakse tikuvõileivaks.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Salme Masso, Olga Relve, "Võileivad", Tallinn. Valgus 1977.