Võimete vallad ehk tajuvõimed (sanskriti ja paali keeles āyatana; tiibeti keeles skye mched; hiina keeles 處 chu; jaapani keeles sho) on budismis, eriti abhidharmas, kuus ala ehk valdkonda või tegurit, mida olendid tajuvad kuue tunnetusliku võime (sanskriti ja paali keeles indriya) abil.
Võimete ja nendele vastavate valdade kokkupuutel tekib teadvus, kusjuures ka teadvuses eristatakse võimetele ja valdadele vastavat kuut alajaotust.
Kuus võimete valda (ṣaḍāyatana) on sõltuvusliku tekkimise viies lüli.
Ihu ja meele töö jaguneb kuueks võimeks. Lisaks Lääne psühholoogias tuntud nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompimisvõimele kuulub siia meelevõime, mis toimib teiste tajuvõimete integreerijana.
Tajuvõime ja tajuorgan on erinevad, sest paljas organ, kui tal puudub suhe teadvusega, ei tee veel inimest nägijaks või kuuljaks. Seda, millega vastav tajuvõime välismaailmas haakub, tähistavad budistliku terminoloogia järgi võimete vallad: värv, heli, lõhn, maitse ja puudutatav. Meelevõime ehk mõistuse vallaks on mõte.[1]