See artikkel ootab keeletoimetamist. (August 2024) |
Krüptograafiline võti ehk krüptovõti on krüptograafias teave, tavaliselt failis salvestatud numbrite või tähtede jada, mida krüptograafilise algoritmi abil töödeldes saab krüptograafilisi andmeid kodeerida või dekodeerida. Nagu ka igapäevane uksevõti, lukustab (krüpteerib) see võti andmeid nii, et kasutaja, kellel on täpselt õige võti, saab need andmed lukust lahti teha (dektrüpteerida).[1]
Enne arvutite loomist, kasutati šifreerimist näiteks tähtede nihutamisel (Caesari nihe) või tähtede asendamisel teise tähega. Selliseid võtmeid on aga võrdlemisi lihtne lahti murda, tuleb vaid analüüsida tähtede sagedust.[1]
Võtmed tänapäeval kujutavad endast suvaliste andmetüüpide kogumit, mis arvutatakse keeruliste matemaatiliste valemitega ehk algoritmidega.[1]
Erinevad krüptograafiameetodid hõlmavad ühe või kahe võtme kasutamist. [2]
Sümmeetriline krüpteerimine kasutab ühte võtit, sümmeetrilist võtit (privaatse võtmega krüptograafia). Nii andmete saatja kui ka saaja vajavad võtme koopiat, et andmetele ligi pääseda. See aga tähendab, et võti peab olema kaitstud, et väline isik andmetele ligi ei pääseks.[2]
Asümmeetrilised võtmed koostatakse matemaatiliselt seotud paaridena, mis koosneb avalikust võtmest ning privaatsest võtmest. Avalik võti on saadaval kõigile ning sellega krüpteeritakse andmeid. Privaatset võtit kastutatakse andmete dekrüpteerimiseks, see peab olema salastatud.[2]
Sümmeetrilised võtmed | Asümmeetrilised võtmed | |
---|---|---|
Mis see on? | Üks võti, mida tuleb hoida saladuses | Kaks võtit, avalik ja privaatne |
Kuidas töötab? | Krüpteerib ja dekrüpteerib andmeid salvestamiseks turvalistes kanalites | Kasutatakse krüpteerimiseks, dekrüpteerimiseks ja autentimiseks interneti kaudu |
Võtme suurus | AES võtmed on kuni 256 bitti suured[3] | RSA võtmed on suuremad, 512 – 15 360 bitti[4] |
Kasutus | Puhkeolekus olevate andmete krüpteerimine | Edastatavate andmete krüpteerimine ebaturvalistes kanalites |
Töötlemiskiirus | Kiiremini töödeldavad, kuna on suuruselt väiksemad | Töötlemine nõuab rohkem aega kui sümmeetrilise võtme jaoks |
Võtme suurus, teisisõnu pikkus, on võrdne krüpteerimisalgoritmi võtme bittide arvuga. Võtme suurus määrab maksimaalse arvu kombinatsioone, mida on vaja krüpteerimisalgoritmi murdmiseks. Kui võti on n bitti suur, siis on kaks astmel n (2n) võimalikku võtit. Näiteks, kui võti on 30 bitti suur, siis on olemas 230 võtit.
Üldine reegel on, et võti peab olema vähemalt sama pikk kui edastatav andmejada. Sellist krüpteeringut on võimatu murda, kui õigesti kasutada. See tähendab, et kui võti on täiesti juhuslik, sama suur või suurem kui edastatav sõnum, seda ei kasutata kunagi ei osaliselt kui ka täielikult ning see on salajane. Neid tingimusi järgides on krüpteerimisalgoritmi ilma võtmeta võimatu lahti murda. [5]
Võtme genereerimine hõlmab selle genereerimist juhusliku bitigeneraatori (ingl Random Bit Generator, RBG) väljundist, võtme tuletamine teisest võtmest, võtme tuletamine paroolist ja kahe üksuse poolt heakskiidetud võtmekokkuleppeskeemi abil. Kõik võtmed peavad otseselt või kaudselt põhinema heakskiidetud RBG väljundil.
Krüptovõtmed genereeritakse FIPS 140 valideeringuga krüptograafiamoodulites.[6]
Krüptovõtmeid saab eristada ka kasutuse järgi.
Seansivõtmeid kasutatakse andmete krüpteerimiseks, näiteks sidesessioon veebisaidi ja kliendi vahel.[2]
Selliste võtmetega genereeritakse digiallkirjasid.[2]
Andmete krüpteerimise võtmed (inglise keeles data encryption keys, DEK) DEK võtmeid kasutatakse andmete krüpteerimiseks.[7]
Võti, mida kasutatakse teiste võtmete krüpteerimiseks või dekrüpteerimiseks, et tagada nende võtmete kaitse.[8]
Seda võtit kasutatakse teksti krüpteerimiseks või eelnevalt krüpteeritud teksti ülekrüpteerimiseks. Samuti dekrüpteeritakse sellega šifferteksti.[9]
Peavõtmeks (master key) nimetatakse võtit, mida kasutatakse sisendina teiste võtmete tuletamiseks.[10]
Võtmehaldus on teatavate standartide kehtestamine, et tagada võtmete turvalisus organisatsioonis. Võtmehaldus loob, vahetab, säilitab, kustutab ja uuendab krüptovõtmeid. Samuti hallatakse võtmetele juurdepääsu.
Võtmehaldus on andmeturbe alus. Kuna andmeid krüpteeritakse ja dekrüpteeritakse võtmetega, siis võtme kadumine või kahjustamine muudaks andmeturbemeetmed kehtetuks.
Transpordikihi turbeprotokoll ehk TLS (varem SSL) on krüptograafiline protokoll, mis turvab võrgusuhtlust internetis. Veebileht, mis pakub HTTP asemel HTTPS-i, kasutab seda protokolli. TLS-i puhul on veebisaidil nii avalik kui ka privaatne võti. Avalik võti on jagatud igale kasutajale veebisaidi SSL sertifikaadis.[1][12] Privaatne võti on serveris ning seda ei jagata.[1]
TLS sidesessioonid algavad kliendi ja veebisaidi omavahelise ühenduse loomisega, mille käigus veebisait ja klient kasutavad avalikku ja privaatset võtit, et luua uusi võtmeid, mida nimetatakse seansivõtmeks.[1]
TLS algab asümmeetrilise krüpteerimisega (kaks võtit) ning läheb üle sümmeetrilisele krüpteerimisele (üks võti). Nii veebisait kui ka klient kasutavad sidesessiooniks samu võtmeid, uut sessiooni alustades loovad mõlemad uued võtmed.[1]
Võtmeid koostatakse juhusliku bitigeneraatoriga ehk need on täiesti suvalised, paroole aga loovad kasutajad, mis on üldiselt lihtsasti arvatavad mustrid või kasutajale tuttavad fraasid. Samuti on paroolid loodud eesmärgiga, et neid oleks lihtne meeles hoida, seega on salasõnad lühemad kui võtmed.
Paroolid leiavad kasutust autentimisel. Krüptovõtmete kasutusvaldkondi on rohkem: autentimine, digiallkirjastamine jne.[13]