Vööla meri
| Vööla meri | |
|---|---|
 Vööla mere põhjakallas Silma looduskaitsealal | |
| Pindala | 67,7 ha[1] |
| Kaldajoone pikkus | 8,2 km |
| Koordinaadid | 59° 4′ 23″ N, 23° 31′ 16″ E |
  | |
Vööla meri ehk Bysholmsvike (ka Võõla meri, Vööle meri; rts Bysholmsviken, Bisolmsvike) on järv Läänemaal Noarootsi vallas Hara ja Kudani külas. Vööla meri jääb Silma looduskaitsealale.
Vööla meri on soolatoiteline rannikujärv. Järve kaldajoone pikkus on 8220 m.[1] Maakerke tagajärjel väheneb Eesti rannikujärvede pindala üsna kiiresti. Maa kerkib siin 3–4 mm aastas. Vööla meri on üks enim viimase sajandi jooksul kahanenud veekogu Eestis (u 55%).
Vööla meri on avalikult kasutatav veekogu, mille piiranguvöönd on 100 m.
Vööla mere keskkonnaregistri kood on VEE2038300.
Vööla meri oli avatud laht, mis nõukogude ajal suleti tammiga. Lahe suudmesse ehitati truubid, kuid need olid liiga väiksed ja ei võimaldanud Vööla mere ning Hara lahe vahel piisavat looduslikku veevahetust. Oktoobris 2011 valmis uus sild ja avar truup, mis ühendab Vööla merd Hara lahega.[2]
Järv on loode-kagu suunas pikliku kujuga ning koosneb kahest tammiga eraldatud osast. Järve põhi on valdavalt savine, kohati ka mudane.[3]
Järve lõunaosas on kariloomade karjamaid.
Kalastik
[muuda | muuda lähteteksti]2012. aasta kontrollpüüdmisel saadi järvest enim ogalikku ja roosärge ning vähem nurgu, kokre, hõbekokre, viidikat ja särge.[3]
Kalapüügi nõuded Silma looduskaitsealal leiab Keskkonnaameti veebilehelt.[4]
Taimestik
[muuda | muuda lähteteksti]
Vööla meres registreeriti 2012. aastal 19 liiki veetaimi: 10 liiki kaldaveetaimi, 1 ujutaimeliik ja 8 liiki veesisesid taimi. Suuri veetaimi (eriti pilliroogu ja penikeeli) leidus rohkelt. 2012. aastal oli palju rohelisi niitvetikaid, mida varem ei täheldatud. Kaldaveetaimestikus domineeris mõlemas järveosas harilik pilliroog, järgnesid järvkaisel ja meri-mugulkõrkjas. Kaldaveetaimestik moodustas pideva, laia, kõrge ning väga tiheda vööndi. Veesiseses taimestikus domineerisid mändvetikad.[3]
Linnustik
[muuda | muuda lähteteksti]Kevadel ja sügisel võib järvel näha palju rändlinde.
2017. aasta kevadrändel loendatute hulgas oli suur-laukhanesid, valgepõsk-laglesid, rabahanesid, lühilnokk-hanesid, kanda laglesid ja punakael-laglesid.[5]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Vööla meri keskkonnaportaalis
- ↑ Noarootsis avati nõukogude ajal kinni ehitatud laht
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Ingmar Ott (2014). "Täiendavad uuringud Vööla mere tervendamiseks" (PDF). Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 19.03.2022. Vaadatud 31.10.2020.
- ↑ Kalapüük Silma looduskaitsealal
- ↑ Keskkonnaagentuur (2017). "Keskkonnaseire infosüsteem (KESE), Hanede rändekogumite seire 2017. a." Vaadatud 8.11.2020.