![]() | See artikkel vajab toimetamist. (August 2018) |
![]() | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (August 2018) |
Wittingen | |
---|---|
| |
| |
Pindala: 226 km² (2017)[1] ![]() | |
Elanikke: 11 388 (31.12.2023)[2] ![]() | |
| |
Koordinaadid: 52° 44′ N, 10° 44′ E | |
![]() Valla asend Gifhorni kreisis | |
Wittingen on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Gifhorni kreisis.
Linna pindala on 225,08 km². 31. detsembril 2015 elas seal 11 480 inimest. Linn asub umbes 30 km Gifhornist kirdes ja 30 km Uelzenist kagus.
Varaseim tuvastatud ülestähendus Wittingenist pärineb 781. aasta dokumendist, mis defineerib Hildesheimi piiskopkonna territoriaalsed piirid. Veel üks varane ülestähendus pärineb 803. aastast, Karl Suure valitsemisajast, seekord tuvastatakse äsjaloodud Halberstadti piiskopkonna piire. Kuid kumbki nendest allikatest ei ütle Wittingeni asutamise aega.
Keskajal ei olnud Wittingen mitte ainult piiripunkt, vaid ka Altmarki sisse ja välja kulgeva liikluse tulipunkt. Linn oli kaubapunkt ja ööbimiskoht ida-läänesuunalisele kauplemisele. Selle olulisusest teatati 9. sajandil, kui piiskopkond ehitas Püha Stefanose kiriku. 13. sajandi alguses sai Wittingen linnaõiguse, ja oli osanik Lüneburgi rahapajas. 14. sajand oli selles Euroopa osas poliitilise ebastabiilsuse aeg ja 1340. aastal anti Wittingeni omandiõigus üle Celle Welfidele. Hiljem, Hildesheimi piiskopkonna vaenuse puhkemisega, purustati linn 1519. aastal peaaegu täielikult. Järelikult algas varsti pärast seda linna kindlustuste ehitamine.
Wittingenis on üks haigla (Städtisches Krankenhaus), neli apteeki ja kuus hambaarsti.
Wittingen asub Braunschweig–Wiereni raudteel ja pakub ühendust Braunschweigiga.
Privatbrauerei Wittingen toodab 100 töötajaga 365 000 hl õlut aastas.