Zhang Miman (ka Chang Mee-mann, hiina 张弥曼; sündinud 17. aprillil 1936 Nanjing Shis) on hiina paleoihtüoloog ja evolutsioonibioloog.
Zhang Miman töötab uurimisprofessorina Pekingis asuvas Hiina TA Selgroogsete Paleontoloogia ja Paleoantropoloogia Instituudis. Tema teadustöö hõlmab selliseid uurimisvaldkondi nagu taksonoomia, fülogenees, zoogeograafia, paleoökoloogia, biostratigraafia ja paleoihtüoloogia.
Zhang Miman lõpetas 1960. aastal Moskva Riikliku Ülikooli geoloogiateaduskonna. Doktorikraadi sai ta 1982. aastal Stockholmi Ülikoolist.
Pärast seda on Zhang töötanud Hiinas selgroogsete paleontoloogia ja paleoantropoloogia instituudis, sealhulgas aastatel 1983–1991 oli ta instituudi direktor.
Aastatel 1992–1996 oli ta Rahvusvahelise Paleontoloogia Assotsiatsiooni president.
Zhangi tuntumad teadussaavutused on seotud ürgsete luukalade uurimisega, täpsemalt on ta andnud panuse sagaruimsete (Sarcopterygii) peapoolse osa anatoomia (cranial anatomy) uurimisse. Sagaruimsete fossiile (sealhulgas ürgseid tetrapoode) on leitud Edela-Hiinas Yunnani provintsis varase Devoni kivimitest. Seal leitud kivististest on tuntumad kopskala Diabolepis (elas 400 miljonit aastat tagasi) ja Coelacanthimorpha alamklassi liigituv liik Youngolepis, mis avastati 1981. aastal ja fossiili vanuseks on hinnatud 407–416 miljonit aastat. Zhangi uuringud on täiendanud meie arusaamu selgroogsete varasemast evolutsioonist ning tetrapoodide päritolu kohta.
Zhang juhib töögruppi, kes uurib fossiilseid karpkalalisi Hiinas. Eelkõige on uurimisrühm keskendunud kahe perekonna kivististele: Cyprinidae (karplased) ja Catostomidae.
Hiina fossiilsed Catostomidae kivistised, mis on enamasti eotseenist pärit tänapäevaks välja surnud karpkalaliste perekonna Amyzon eksemplarid, sarnanevad väga Põhja-Ameerikast leitud eotseeniaegsete kivististega. Seevastu enamik Hiina fossiilseid karplasi on pärit miotseenist ja pliotseenist ning need sarnanevad sama vanade kivististega, mis on leitud Jaapani saarte loodeosast.
Viimase kümne aasta jooksul on Zhangi meeskond kasutanud uurimistöös interdistsiplinaarset lähenemist, keskendudes võrdleva morfoloogia, fülogeneetilise analüüsi ja molekulaarse süstemaatika meetoditele.