Éliane Radigue

Éliane Radigue

Éliane Radigue (sündinud 24. jaanuaril 1932 Pariisis) on prantsuse helilooja ja helikunstnik, kelle loomingu peamiseks tehniliseks väljendusvahendiks on olnud helisüntees ja magnetlinditehnikad ning kes tänapäeval kirjutab muusikat peamiselt akustilistele instrumentidele.

Radigue eelistatud instrumendiks on olnud Pariisi stuudios asuv analoogsüntesaator ARP 2500. Ajastule omaselt kasutas Radigue oma teoste salvestamisel lintmagnetofoni ja magnetofoni põhiseid lindistustehnikaid, olles töötanud konkreetmuusikaga Pierre Schaefferi eksperimentaalmuusika stuudios Studio d'Essai ja Pierre Henry stuudios. Éliane Radigue'd peetakse üheks silmapaistvaks 20. sajandi elektroonilise muusika viljelejaks, kelle omanäoline loometöö kestab tänaseni, olles uuel sajandil võtnud osaliselt ka hoopis uue suuna.

Aastatel 1971–2000 kasutas Radigue oma helitöös analoogsüntesaatorit ARP 2500. Selle kaasabil salvestas ta oma teosed "Chryp-tus", "Geelriandre", "𝛹 847", "Biogénésis", "Transamorem-Transmortem", "Adnos", "Les Chans de Milarepa", "Jetsun Mila", "La Triologie de la Mort", "L'Îlle re-sonante". Mitmed nendest teostest kannavad budismi vaimu ja vaimsus on olnud Radigue muusika oluliseks mõjutajaks. Ta on tegelenud budistliku praktikaga ja pühendanud budistlikele tekstidele mitu enda teostd. Hilisemasse loomingusse (alates 2000’) kuuluvad teosed on kirjutatud akustilistele instrumentidele.

Radigue kutsub üles helide hoolikamale kuulamisele muusika loomisel ja vastuvõtmisel ning ütleb, et muusika võib peegeldada kuulaja meelt. "Heli tajumist mõjutab see, kuidas me helile läheneme, meie kuulamise kvaliteet, sest alles kuulates muudame me helid päriselt enda omaks. Avades oma keha ja meele aktiivsele kuulamisele, on võimalik leida erilisi asju. Kuulamistingimused on muidugi erineval ajal ja erineva meeleoluga erinevad. Seetõttu peegeldabki (muusika – tõlk) kuulamise ajal meie meeleseisundit – toimib peegliefekt. Igasuguse heli kuulamine ja kasutamine muusikas on (sobivatel tingimustel – tõlk) võimalik. Minu silmad avas selle mõistmiseks kohtumine konkreetmuusikaga." (intervjuust Julia Eckhardtiga, 2019, lk 47)

Teadaolevalt pole Eestis Éliane Radigue loomingut seni avalikult ette kantud.

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Julia Eckhardt (2019). Intermediary Spaces / Espaces Intermédiares. Brüssel: Umland Editions
  • Julian Cowley (2022). Éliane Radigue: A user’s guide to the swelling discography of the French composer. The Wire Magazine Issue 456, February 2022.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]