Ülekatteseotis

1) pooltappseotis (pool poolega seotis), 2) eerungnurkseotis (pool poolega eerungseotis), 3) rööplukk (pool poolega T-seotis), 4) pool poolega kalasabaseotis

Ülekatteseotis ehk pooltappseotis on kahe ülekattuva puitdetaili või spoonitüki omavaheline jätkseotis.

Pooltappseotist võib kasutada puidu, plasti või metalli sidumiseks.

Tappseotis võib olla kas terve või pooliku tapiga. Terve tapi puhul ei eemaldata mingit materjali seotavatelt osadelt, seotise lõplikuks paksuseks jääb kahe liidetava osa paksuse summa. Pooltappseotises materjali mõlemalt osalt nii, et lõplikuks paksuseks jääb paksema liikme paksus. Tavaliselt pooltappseotises on seotavate osade paksus sarnane ja mõlemalt seotise osalt eemaldatakse pool paksusest.

See seotis, mis on tehtud kahe otsmise osa kattumisel, ei ole soovitatav suuremate osade tööde jaoks. Ühe ülekattega seotis pakub väga vähe vastupanu paindele. Kahe silindrilise osa liitmiseks, mis teine teise sisse mahuvad, saab seda seotist kasutada rahuldavate tulemustega.[1]

Tappseotisi on mitut tüüpi, mida saab kasutada vastavalt seotavate materjalidele, kujule ja paksusele. Tappseotist saab kasutada ka puidu ja plastiku puhul. [2]

Kasutus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Kappide raamid
  • Ajutine raamistik
  • Mõned osad puitraami konstruktsioonis
  • Lauad

Tappide poolitamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Poolikuid tappe kasutatakse laialdaselt üleminekukohtades ja kapides raamistikuna. Neid on kerge ja kiire teha ning nad pakkuvad piisavalt head tugevust tänu sellele, et liimitavad osad on mõlemad puidu pikikiudu. Õlad tagavad head vastupanu diagonaalsele liikumisele. Seotist saab toestada naaglite või mehaaniliste kinnitustega puidu paindumise vältimiseks.

Otsatapp

[muuda | muuda lähteteksti]

Samuti tuntud nagu lihtsalt tõmbetapp, see on tappseotise põhi vorm ning seda kasutatakse kahe osa kas paralleelse või täisnurkse seotise loomiseks. Kui seotis loob nurga, nagu ruudu kujulises raamis, nimetatakse seda nurgatappiks. See on kõige tavalisemalt kasutatav seotis raamide tegemisel.

Igal otsatappliikmel on olemas üks õlg ja üks põsk.

Kasutatakse:

  • Kapidesisene raam
  • Nähtav raam kui raami osad lähevad kujundamise alla.

Servitis-lukkseotis

[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige suurem erinevus tavalise tappseotisega seisneb selles, et seda tehakse liikmete keskosades, mitte otstes. Kaks liiget on omavahel täisnurga all, üks liige võib seal lõppeda, aga saab ka jätkuda ristumiskohast edasi. Kui üks liikmetest lõpeb ristumiskohas nimetatakse seda T-seotiseks või keskseotiseks. Servitis-lukkseotises, kus mõlemad liikmed jätkuvad ristumiskohast, on neil mõlemal kaks õlga ja kaks põske.

Kasutatakse:

  • Kapidesisene raamistik
  • Kerged raamid

Kalasabatapp

[muuda | muuda lähteteksti]

Seotis kus liitekohad lõigatakse nurga alla, et tagada vastupanu tõmbele.

Kasutatakse:

  • Raamid kus mõjuv jõud võib seotise lahti tõmmata

Nurktappseotis

[muuda | muuda lähteteksti]

Nurktappseotis on kõige nõrgem nende seast väikese liimimispinna tõttu.

Kasutatakse:

  • Nähtavad raami osad kus on soovitud näha nurktappseotist

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Single Lap Joint. "What is welding?"
  2. ↑ Lap joint techniques. "Definition - What does Lap Joint mean? "

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]