Łahojski meteoriidikraater | |
Läbimõõt | 13,5 km[1] v. 14 km[1] v. 15 km[2] v. 17 km[3][4] |
---|---|
Laius | 11 km[1] |
Sügavus | 600[3]–1000 m[1] |
Võimalik vanus | 42,3 ± 1,1 mln aastat (eotseen) |
Koordinaadid | 54°11'60.00" N 27°47'59.99" E[5] |
Asukoht | Łahojski rajooni Minski oblast Valgevene |
Łahojski meteoriidikraater (valgevene keeles: Лагойская астраблема, (taraškievica) valgevene keeles: Лагойскі кратэр, vene keeles Логойский кратер) on meteoriitset päritolu impaktkraater Hajna jõe ülemjooksul Łahojski rajoonis Minski oblastis, Valgevenes.
Kokkupõrke põhjustas umbes 650–700-meetrise läbimõõduga 42,3 ± 1,1 miljonit aastat tagasi (eotseenis) Maa atmosfääri kiirusega 18 km/s[3] sisenenud asteroid. Umbes 40-kraadise nurga all[1] maapinnale langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest vabanenud energia hulka on hinnatud 25 miljoni kordseks Hiroshimale heidetud tuumapommi tuumalõhustumisel tekkinuga.[3] Samuti Łahojski astrobleemi põhjustanud taevakeha on peetud Tunguusi meteoriidi vennaks.[6]
See peaaegu korrapäraselt ümmargune kraater[7][8] pealiskorras ei kajastu, sest Valgevene territooriumi katnud liustikud hävitasid taevakehaga kokkupõrkamise kraatrikujulise jälje. Seetõttu esialgne järv 100–200 meetri[9] kõrguse rannanõlvaga meenutas küngastevahelises ja kohati metsaga kaetud tasases maastikus osaliselt kuivanud sood.[1][3]
Pinnasekihtide alla mattunud kraater avastati juhuslikult 1973. aastal Łahojskist 5–7 km loodes[5] sooritatud geoloogiliste uurimiste käigus, kui Kuzevitši küla ümbruses geoloogid leidsid uskumatu ja paigale ebatavaliste kivimite läbilõike.[1][7] Kivistised olid täiesti ebatavalises järjestuses: liustikest ladestunud 80–160-meetrise kvaternaarse päritoluga kihi all avastati 230 meetri paksune savi- ja järvesettekiht, mille all oli 240 meetri paksuselt niinimetatud tsementeerunud bretša. Kuna sellist ei olnud Valgevenes varem avastatud, kaldusid teadlased arvama, et tegemist on vulkaanikraatriga.[8]
Aastatel 1976–1977 puuriti kolm auku meteoriitse päritolu täpsemaks teaduslikuks uurimiseks. Veelgi ulatuslikum uurimistöö viidi läbi Łahojski kraatri territooriumil aastatel 1979–1984, mille tarvis puuriti 30 auku sügavusega 300–500 meetrit ja üks sügavusega 1254 meetrit.[8]