Šugni keel

Šugni keel on pamiiri keelte hulka kuuluv keel, mida kõneles 1975. aastal umbes 40 000 inimest Tadžikistanis ja 1994. aastal 20 000 inimest Afganistanis. Šugni ehk kušaani rahvast rušanide, bartangide, orošoride jt allrühmadega kokku võib olla kogu maailmas kuni 73 000 hinge, kuid teistel andmetel oli neid ainuüksi Tadžikistanis 1999. aastal 90 000.

• ISO 639-3 kood on sgh.

Nimetused

• šugni keeles – xuγ̌nůn ziv (kirillitsas: хуг̌ну̊н зив)
• vene keeles – шугнанский язык
• inglise keeles – Shughni, aga ka Shugnan-Rushan, Shughnani, Shugan, Shighni, Khugni, Kushani, Saighani, Ghorani

Leviala

• Tadžikistanis: Pamiiri mägedes, Mägi-Badahšanis Šugni, Rušani ja Mugrabi rajoonis.
• Afganistanis: Pamiiri mägedes, mõlemal pool Tadžikistani ja Afganistan piiri Ishkashimist põhjas.

Murded

• orošori murre
• rušani murre
• ja rušani murde hulka arvatud orošoni murre

nendele lisaks ka iseseisvateks keelteks peetud

• bartangi murre
• hufi murre

Hiinas kõneldavad Sarikoli murded pole neile arusaadavad.

Keeleoskus

• Emakeele kõnelejaid oli Tadžikistanis 70%, laste seas 60%. Kirjakeelt pole. Emakeelest peavad lugu, kuid kirjakeeleks on peamiselt tadžiki keel.

(Jazgulami, šugni ja vahhi keele andmed on kahtlaselt sarnased ega pruugi olla tõesed.)

• Afganistanis: Pamiiri mägedes, mõlemal pool Tadžikistani ja Afganistani piiri Ishkashimist põhjas.
• Emakeelne kirjaoskus on alla 1%. Kohalikus ametlikus keeles kirjutada oskab 5% kuni 15%.

Tähestik

Esimene katse 1931. aastal

Aastal 1931 loodi tähestik ladina tähestiku alusel, kuid 20. sajandi algusest on teada ka araabia kirjas tekste. Mõne aastaga sai tähestik järgmise kuju:

A a	B в	C c	Ç ç	Є є	D d	Đ đ	F f
G g	Ƣ ƣ	H̡ h̡	I i	J j	K k	L l	M m
N n	O o	Ө ө	P p	Q q	R r	S s	Ş ş
T t	Ѣ ѣ	U u	V v	W w	X x	X̵ x̵	H h
Z z	Ƶ ƶ	З з

Enne 1938. aastat avaldati õpikuid, ajalehti ja muud. Seejärel kuni 1980. aastate lõpuni kirjakeelt ei tarvitatud. Nüüd on kohandatud kirillitsas avaldatud üht teist muuhulgas ajalehtedes Badahšon (Бадахшон), Marifat (Маърифат), Farhangi Badahšon (Фарҳанги Бадахшон).

Šugni keele õpikus tarvitatud tähestik:^[1]

А а	Ā ā	Б б	В в	В̌ в̌	Г г	Ғ ғ	Г̌ г̌
Ғ̌ ғ̌	Д д	Д̌ д̌	Е е	Ё ё	Ж ж	З з	З̌ з̌
И и	Ӣ ӣ	Й й	К к	Қ қ	Л л	М м	Н н
О о	П п	Р р	С с	Т т	Т̌ т̌	У у	Ӯ ӯ
У̊ у̊	Ф ф	Х х	Ҳ ҳ	Х̌ х̌	Ц ц	Ч ч	Ҷ ҷ
Ш ш	ъ	Э э

Võrdluseks: ^[2]

А а	Ā ā	Б б	В в	В̌ в̌	Г г	Ғ ғ	Г̌ г̌
Д д	Д̌ д̌	Ē ē	Ê ê	Ж ж	З з	Ҙ ҙ	И и
Ӣ ӣ	Й й	К к	Қ қ	Л л	М м	Н н	О о
П п	Р р	С с	Т т	Т̌ т̌	У у	Ӯ ӯ	У̊ у̊
Ф ф	Х х	Ҳ ҳ	Х̌ х̌	Ц ц	Ч ч	Ҷ ҷ	Ш ш
ъ	ь

Usk

• Ismailiidid

Olme

• Mägikarjakasvatus

Osundused

1. Аламшо М., Карамшо Д. Хуг̌ну̊ни зив̌, Хоруғ, «Помир», 2000. a lk 134
2. Шугнанский язык, Языки Российской Федерации и соседних государств, Moskva, «Наука», 2005, 3. köide, lk 606 (5-02-011237-2) trükiarv 1200

Viiteid

• Shughni A language of Tajikistan
• Şamвizodāt M.B. Xugnөni alifbә. Ƣullajen çāt. Sitalinobod — Toşkand 1931
• Şamвizoda Çamşed. Alifbe. Awalөn sol çat. Stalinobod, 1937
• Карамшоев. Шугнанско-русский словарь. 3 вып. М., 1988—1999.