Maasikvabarn

Maasikavabarna vili

Maasikvabarn (Rubus illecebrosus) om ruushäitsmeliidsi sugukunda molohka perrekunda kuuluv mitmõaastanõ hainkasv.

Levik

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Liik om peri Jaapani õdagupuulsõst osast. Taa om säält sisse tuud Euruupahe,[1] Kanadahe ja Põh'a- ni Lõunõ-Ameerikahe.[2]

Seletüs

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Eestin kasus kasv kooniq 50 cm korgõs. Leheq ommaq liitleheq, leheveereq ommaq hambulidsõq ja kasvo lehevarrõq ja vars ommaq katõduq nõklogaq. Häitsmeq ommaq valgõq. Viläq ommaq umbõs 3 cm läbimõõduga mahhe hapumakõ maiguga vereväq mar'aq. Tiidüsligult nimmatas taad marja kogoviläs, tuu sais kuun 50–100 osaviläkesest. Mari um vabarna muudu, a suurõmb. Kasv levis juurõvõssõgaq.[3]

Kasvataminõ ja pruukminõ

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]

Maasikvabarnat naati kasvatama 19. aastagasaa keskpaigan.[1] Maasikvabarna marjo või süvväq värskillt, a naid tetäs ka sisse, näütüses mahla, veini jms.[1] Päält mar'akasvatusõ pruugitas maasikvabarnit ka ilokasvõs. Taad pruugitas ka ku ravikasvo mitmidõ häti vasta.[1]

Lätteq

[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Marge Starast. "Mis maitse on maasikvaarikal? Marja kasulikud tervistavad omadused". Kodus. Vaadatud 05.01.2024.
  2. ↑ "Rubus illecebrosus". County-level distribution map from the North American Plant Atlas (NAPA). Biota of North America Program (BONAP). 2014.
  3. ↑ Taavi Alas (29.06.2017). "Sõstik, vampel, pampel". Maa Elu. Vaadatud 05.01.2024.