Suidsu Gustav

Suidsu Gustav (Gustav Suits, 30. märdikuu 1883 Tartomaa – 23. lehekuu 1956 Stockholm) oll' Eesti luulõtaja ja kirändüstiidläne.

Elolugu

Suits sündü oppajidõ perrehe. Koolitiid alost' küläkoolin, perän tuud läts' Tarto Aleksandri gümnaasiummi. Jo gümnaasiumipäivil käve tä suvildõ Soomõn, kon opas' kodooppajan prantsusõ ja s'aksa kiilt. Gümnaasiumi lõpõt` Suitsu Gustav 1904. aastagal kuldmedäliga. Perän tuud ast' tä Tarto Ülikuuli, kon oppõ keeletiidüst. Aastagal 1905 jakas' opmist Helsingi Ülikoolin, kon oppõ täämbädse päävä kirändüst ja esteetikat. Tuu lõpõt' tää 1910. aastagal. Aastagal 1911 kosõ Suits naasõs ülikoolisõsara, suumlasõ Aino Thauvóni. Aastagil 1911–1913 tüüt' tää Helsingi Ülikooli raamadukogon ni sis kooniq 1917. aastagani Helsingi Vinne Gümnaasiumi soomõ keele oppajan.

Suidsu Gustav oll` Nuur-Eesti liikmisõ üts mõokambit juhtõ.

Aastagil 1917–1919 oll' tä tekev poliitikan. Tääd peetäs Eesti esiqsaisumisõ idee ütes autoris.

1921–1944 tüüt' Suits Tarto Ülikooli eesti ja üledse kirändüsluu prohvõsrin ja oll' üliopilaisi siän ilmadu populaarnõ.

1924 lõi Suits Akadeemilidse Kirändüsütistüse, mink esimehes jäi kooniq 1941. aastagani.

1935. aastagast oll` tää Uppsala ülikooli avvodoktor.

Aastagal 1944 pagõsi Suits Soomõ kaudu Ruutsi, kon tüüt` Nobeli instituudi raamadukogon.

Suidsu Gustav kuuli 1956. aastagal perän mitmõaastagast rassõt haigust. Tää om matõt Stockholmi Mõtsakalmuaialõ.

Aastagast 2004 andvaq Tarto kultuurkapital ja Tarto liin vällä Gustav Suidsu abirahha.

Looming

Suidsu edimäne luulõtus „Vesiroosit“ ilmu aastagal 1899 aokirän „Uus aeg“.

Suits oll' rühmä Nuur-Eesti vaimlinõ juht ni näide umanimelidse almanahhi ja aokirä toimõndaja. Nuur-Eesti edimädse almanahhi sissejuhatusõst om perit ka Suidsu pall'o perräüteld üleskutsõq „Olkõ iistläseq, a saagõq ka õuruuplaisis!“.

Edimäne kogo „Elo tuli“ (1905) näütäs aastagasaa algusõ revolutsioonimeeleollo. 1913. aastagal ilmunun kogon „Tuulõmaa“ kujotas Suits toolõ perrätulnut pettümüst ja vahtsit unistuisi. Edimäst ilmasõta näütäs 1922. aastagal ilmunuq kogo „Kõik om kokko unõnägo“. Kiränigu illast luulõt om ilmunuq kogon „Tuli ja tuul“ (1950). Lisas luulõlõ om tää avaldanuq kats esseekoko „Tsihiq ja kaehtusõq“ (1906) ja „Nuur-Eesti nõlvakult“ (1931) ni uurmiisi eesti kirändüsluust.