| Õdaguhe | |
| Säädjä | Mike Newell |
| Kõrraldajaq | Jonathan Cavendish |
| Kirämeheq | Jim Sheridan, David Keating |
| Näütlejäq | Gabriel Byrne, Ellen Barkin, Rúaidhrí Conroy, Ciarán Fitzgerald, David Kelly |
| Muusiga | Patrick Doyle |
| Filmikunst | Newton Thomas Siegel |
| Toimõndaja | Peter Boyle |
| Levitäjä | Miramax Family Films |
| Välläandmisõ aig | joulukuu 11. päiv, 1992 |
| Filmi pikkus | 97 minotit |
| Riik | Iirimaa |
| Kiil | inglüse |
„Õdaguhe“ (inglüse keelen „Into the west“) om 1992. aastagal tett iiri film, miä kõnõlõs iiri mustlaisist. Filmi stiil om maagilinõ realism. Filmi luu om kirotanuq Jim Sheridan ja filmi säädjä om Mike Newell. Film om võitnuq pall'o auhindu, näütüses Kõgõ Parõmba Filmi auhind, Kõgõ Parõmba Õuruupa Filmi auhind ja Silmänakkaja Vällämainõ Perrefilm. [1]
„Õdaguhe“ om film katõst noorõst poisist, Taytost ja Oisínist, kink esä, „papa“ Reilly, oll' varrampa kandnuq nimme „Iiri rändäjide kuning“ ni reisnüq mustlaisiga üten. A papa Reilly naanõ, Mary, oll' koolnuq, ku tõõnõ poig, Oisín, sündü, ja päält tuud oll' esä poissõga üten Dublinihe tulnuq. Esä sai Tayto ja Oisíniga häste läbi, a päält imä kuulmist oll' tä umist pojõst kavvõlidsõs jäänüq ja juuma nakanuq. [2] Poissõ imäpuulnõ vanaesä reise iks viil ümbre uma hobõsõvankridõ ja mustlaskaravaniga. Ütel pääväl tull' tä mere veerest Dublinihe, umma väümiist ja latsõlatsi kaema, ni timä perän nakas' käümä illos valgõ hobõnõ. Vanaesä kõnõl' latsilõ vana iiri luu luulõtajast Oisínist, kiä läts' üten haldjanaasõga Nuurusõ Maalõ (iiri keelen Tir na nÓg). Päält kolmõ aastakka taht' tä jälq Iirimaad nätäq ni haldjas and' timäle uma valgõ hobõsõ ja ütel' et Oisín tohe-eiq hobõsõ säläst maaha tullaq, selle et surmligõ maailman oll' müüdä lännüq joq 300 aastakka ja kui ta jalaq maad putudiq, jäi tä vanas ni kuui ärq. A kogõmaldaq sattõ Oisín iks hobõsõ säläst maaha, jäi vanas ja kuuli ärq ni hobõnõ läts' tagasi Nuurusõ Maalõ. [3] Valgõ hobõnõ, kiä vanaesäga üten oll', sai väega hääs sõbras noorõmba poisiga, kink nimi oll' ka Oisín, nii et vanaesä pidi lõpus hobõsõ latsilõ kink'mä. Poisiq panniq hobõsõlõ nimõs Tir na nÓg ja võtiq tä hindä kortinna elämä, esä protõstiirmisõst huul'malda. A naabriq saiq teedäq ja kutsiq politsei. [2] Politsei vei hobõsõ kortõrist ärq, a üts rikas miis näkk' hobõst ja ost' tä võlss'dokumentõ abil hindäle. Poisiq näiväq hobõst televiisorist, ku tä juusk' võistlusõl, ja lätsiq esiq ka sinnäq. Nääq varastiq hobõsõ õkva kaamõridõ iin hindäle tagasi ja ratsudiq minemä. Rikas miis lubasi 10 000 dollarit inemisele, kiä hobõsõ timäle tuu, ja kõik Iirimaa kai üle meediä päält, miä sünnüs. [2] Kuna poisiq tulõ-õs kodo, lätś ka esä noid politseiga üten ots'ma. Niimuudu nakas' pääle pikk ja rassõ takanajaminõ ni poisiq olliq politseist kõik aig õnnõ veidükese iinpuul. Hobõnõ, Tir na nÓg, vei näid õkva õdagu poolõ. Tä paistu piaaigo poissõ mõttit lugõvat ja mitu kõrda pässiq nääq politsei käest teno hobõsõlõ. Tayto ja Oisín esiq olliq ka märksäq, nääq hoiiq kõrvalõ suurist teist, lätsiq üle ojjõ, et politseipiniq näide jälgi üles võttaq ei saasiq, ja ütel kõrral pässiq kimmäst kinniqvõtmisõst tuuperäst, et lää-äs õkva edesi, a lätsiq määntsestki võõrast majast läbi. [2] Poissõ jaos om kõik pagõminõ nigu üts suur seiklus. Naq ommaq õnnõlidsõq, et näil käüdäs perän nigu kur'ategijil vai marupinnel, selle et näile miildüs kaiaq Ameeriga kauboifilme ja nüüd om näil võimalus ummi filmikangõlaisi mängiq. Et vaihõpääl süvväq ka saiaq, mõtlõsõq nääq vällä egäsugumadsi ettevõtmiisi. Üts kõgõ armsambit ja nall'akambit om vaest tuu, ku Oisín laul raha tiin'misõs Dublini huulitsidõ pääl laulu „Danny Boy“. [4] Esäle, kiä politseiga ummi poigõ ots', mõos tuu takanajaminõ huvitaval kombõl häste. Tä saa hindäle kats hääd sõpra ja nakas arvu saama, et kuigiq tä naanõ om koolnuq, ommaq täl latsõq ja tä ümbre om iks viil väega pall'o ilosat. [5] Samal aol, ku latsõq ratsutasõq õdaguhe, vabahusõ poolõ, saa esä vabas hindä minevigust. Lõpus, tõõsõl puul Iirimaad, Atlandi ookeani veeren, saa politsei poisiq kätte. A Tayto ja Oisín taha-ai hobõst ärq andaq ni peräkõrd juusk kõgõ tuust lärmist hiitünüq Tir na nÓg vette, Oisín timä sälän. Poiss ja hobõnõ kaosõq lainõihe ni kõik arvasõq, et nääq ommaq uppunuq, a õnnõs saa esä Oisíni ärq pästäq. Tir na nÓg om tävveste kaonuq, a poisiq usu-uiq, et tä om ärq uppunuq. Hobõnõ om lihtsähe täütnüq siin uma ülesandõ ja lännüq tagasi müütiliste ilma, kon tä periselt eläs. Ka filmi kaejilõ andas peris selgehe mõistaq, et Tir na nÓg olõ-õi sukugiq harilik hobõnõ.
1993: Roxanne T. Muelleri rahva lemmigu auhind kõgõ parõmbalõ filmile Clevelandi rahvusvaihõlidsõl filmifestivalil – Mike Newell. [6] 1993: Tähepoisi auhind Oulu rahvusvaihõlidsõl latsi filmifestivalil – Mike Newell. 1994: Kuldvasik kõgõ parõmba Õuruupa filmi iist Hollandi filmifestivalil – Mike Newell. 1994: Noorõ kunst'nigu auhind silmänakkaja vällämaidsõ perrefilmi iist nuuri kunstnigõ auhindo jagamisõl – Mike Newell. [7] 1994: Noorõ kunst'nigu auhind silmänakkajalõ noorõlõ näütlejäle perrefilmin nuuri kunstnigõ auhindadõ jagamisõl – Rúaidhrí Conroy ja Ciarán Fitzgerald. [8]