Söl'ring |
Deutschland me Waapen fan Hamborig ön Buug[1]
| ||||||||||||||
| ||||||||||||||
| ||||||||||||||
| ||||||||||||||
|
Di Deutschland waar somtirs uk Deutschland IV nēmt, det em forskeligi Skeepen me di Noom Deutschland beeter ütenachtler hual kür. Jü wiar en Liinienskep, wat me höör Dampmaskiin fuaral aur di Atlantik faar skul. Di Reederii wiar di HAPAG. Bi di Forseenking ön di 3. Mai 1945 sen masi Mensken omkemen.
Die Deutschland waar üs Jest fan fjuur Skeepen becht, en tö di salev Tir waar uk dit Sesterskel Albert Ballin becht. Di 27. Marts 1924 waar jü ön Tiinst nomen. Jü löp naa Southampton en achterön naa New York. 1929 fing di Deutschland nii Maskiinen en kür da 19 Kneten (Fuarof 16 kn) faar. 1933 wwaar dit Skep leenger maaket (197 m, fuarof 183,73 m) en nii formeeten (21.046 BRT, fuarof 20.602 BRT). Dit Skep her uk Kabiinen fuar 180 Pasajiiri ön di jest Klas, 400 ön di taust Klas en 935 ön di trēr Klas. Di Deutschland her tau Skrüüwen en fjuur Meesten.
Fan't Jaar 1940 ön waar jü üs Uuniskep fuar di Krichsmariini ön Gotenhafen nütet. Üs 1945 flücht Mensken en önskööten Soldaaten aur di Uastsee skul, kür di Deutschland ombi 70.000 Mensken fan Uastpreußen en Weestpreußen naa Weesten fo.
Öm di Aprilmuun fan 1945 waar di Deutschland üs Lazaretskep ombecht, en em bigenti, dit Skep wit öntömaalin. Em her man bluat Fārev fuar di Skostiiner, en ön jen kür em üp jen Sir uk en Ruar Krüts maali. Di 3. Mai 1945 waar dit Skep iiö ön di Lübecker Bucht bi Neustadt fan di salev Fliigers öner Weeter skööten, hoken uk di Cap Arcona en di Thielbek forseenket. - Ön di Deutschland wiar niin KZ-Insasen man maning Soldaaten en Manskep fan't Skep. Ombi 80 Man kür jit fan Buurt kum jer dat di Deutschland forseenket waar.
1948 waar dit Wrak leftet en üp Skramel braacht.