2S19 Msta-S

2S19 Msta-S
Msta-S Venemaal muuseumis
Päritoluriik	Nõukogude Liit
Teenistusajalugu
Sõjad	Vene-Ukraina sõda[1]
Tehnilised andmed
Kaliiber	152 mm

Iseliikuv haubits 2S19 Msta-S (vene keeles Самоходная гаубица 2С19 Мста-С) on Nõukogude Liidus valmistatud soomustatud liikurhaubits. GRAU koodnimetus 2S19.

Taktikalis-tehnilised andmed

• Kaliiber: 152,4 mm (6 tolli)
• Raua pikkus: 53 kaliibrit
• Laskesektor: 360°
• Tõstenurk: –4...+68°
• Mürsu algkiirus: 655 m/s
• Laskekiirus: 6–8 lasku/min
• Laskekaugus tavalise mürsuga: 25 km
• Lahingkomplekt 50 mürsku
• Kuulipilduja: NSVT, 12,7 mm

• Pikkus: 7,15 m
• Laius: 3,38 m
• Kõrgus: 2,99 m
• Kaal: 42 t
• Mootor: vedelikjahutusega neljataktiline diiselmootor V-84A
• Silindrid: V12
• Mootori võimsus: 840 hj / 626,39 kW
• Erivõimsus: 20 hj/t
• Kiirus: 60 km/h
• Sõidukaugus: 500 km
• Meeskond: 5

Kirjeldus

Liikurhaubits Msta-S on toodetud tanki T-80 veermikul, kuigi on kasutatud tanki T-72 jõuseadet. Veermiku ühe poole jooksurattad on u 10 cm edasi nihutatud. Sarnane laskeseade on veetaval välisuurtükil Msta-B. Laskevalmidus on võimalik saavutada kuni 2,5 minuti jooksul. Laadimine on automatiseeritud. Masin on varustatav lisaseadmetega, mille abil on võimalik läbida veekogusid põhjal sõites.

Lahingkomplekt (50) on paigutatud torni. Laskekaugus tavaliste kildmürskudega on 24 700 m, gaasigeneraatoriga mürsuga 28 900 m. Mürsutüüpidest on võimalikud kild-, suitsu-, valgustus-, kobar-, keemia- ja tuumamürsud. Lisaks on võimalik kasutada raketimootoriga mürsku lennukaugusega kuni 36 km ja laserjuhitava mürsu Krasnopol lühendatud (tavaline ei sobi automaatlaadimissüsteemi) versiooni Krasnopol-M.

Raadiojaam R-173 omab sidekaugust kuni 20 km. Pardasidesüsteem võimaldab kaasata kuni 7 abonenti. Olemas on pardageneraator võimsusega 16 kW. Alates 2000. aastast kuulub varustusse ka navigatsiooni- ja positsioneerimissüsteem GLONASS. Valmistamisel on automatiseeritud juhtimis- ja laskeandmete arvestussüsteem.

Ajalugu

Msta-S töötati välja liikurhaubitsa 2S3 Akatsija järeltulijana 1980. aastatel. Väljatöötamist alustati 1985 nime "Ferma" all ja tootmine algas 1989. Paralleelselt töötati välja nii veetav kui ka liikurversioon. Nimi "Msta" on antud Venemaa jõe järgi, mis suubub Ilmeni järve. Hiljem on lisandunud moderniseeringuid. Valmistatud on ka 155 mm mudel 52-kaliibrilise rauaga. Väljatöötamisel on samal veermikul kaheraudne suurtükk Koalitsija-SV, mille katsetused pole veel edu toonud. Toodetud on kokku kuni 700 haubitsat. Neid rakendati edukalt Tšetšeenia sõdades (suurusjärk 1 rügement) ja ilmselt ka Venemaa-Gruusia sõjas. Neid on kasutatud ka Vene-Ukraina sõjas.^[2]

Galerii

• 
  Msta-S Venemaal 2009. aastal paraadi ootel
• 
  Venemaa Msta-S 2022. aasta märtsis
• 
  Ukraina 2S19 Msta-S 2008. aastal
• 
  Ukraina 2S19 Msta-S 2018. aastal

Kasutajad

•  Venemaa – 550; suurtükiväepataljonis on 18 relva^[viide?]
•  Valgevene – 13^[viide?]
•  Ukraina – oli kasutuses 2021. aasta seisuga.^[3][4]
•  Etioopia – 10^[viide?]
•  Gruusia – 1^[viide?]
•  India – ^[viide?]

Vaata ka

• 2A65 Msta-B
• 2S35 Koalitsija-SV
• AS-90
• M109
• PzH 2000

Viited

1. Військові розбили росіян та захопили УР-77 з МСТА-С (vaadatud: 15.02.2023)
2. У Новолюбівці росіяни втратили 5 САУ МСТА-С (vaadatud: 30.10.2022)
3. Військовослужбовці найкращої артбатареї ЗСУ віддали свою премію на лікування онкохворої дитини 02.12.2021 (vaadatud: 29.05.2022)
4. Українські "Мста-С" вперше за рік вийшли на стрільби: що зараз із цими САУ (vaadatud: 29.05.2022)