A. Le Coq

See artikkel räägib ettevõttest. Kammerkoori kohta vaata artiklit A. Le Coq (koor).

---

Aktsiaselts A. Le Coq
Asutatud	1807
Peakorter	Laulupeo puiestee 15, Tartu
Võtmeisikud	Jaanus Vihand[1]
Valdkonnad	joogitootmine, toiduainete tootmine
Käive	96,53 mln eurot (2022)[2]
Tegevuskasum	13,6 mln eurot (2022)[2]
Omakapital	613 431 eurot
Töötajaid	374 (2022)[3]
Emaettevõte	Olvi OYJ
Tunnuslause	"Elus on maitset"
Koduleht	alecoq.ee

A. Le Coqi tehas

Tehase vaade

Aktsiaselts A. Le Coq on Eesti vanim tänapäevani tegutsev õlletootja ja laia tooteportfelliga joogitööstus.^[4]

A. Le Coq kuulub Soome päritolu Olvi Gruppi, mille emaettevõte on Helsingi börsil noteeritud Olvi Oyj ning kuhu kuuluvad lisaks veel Helsinki Destillery, veinide ja õllede importija Servaali ning Olvi õlletehas Soomes; Cēsu ja Piebalga õlletehased Lätis; õlletootja Volfas Engelman ning veetootja Uniqua Leedus; Lidskoe Pivo õlletehas Valgevenes ja Vestfyeni õlletehas Taanis.^[5]

Ettevõte ekspordib oma tooteid enam kui 60 riiki, sealhulgas Skandinaaviasse, teistesse Balti riikidesse, Inglismaale, mitmesse Kesk- ja Lõuna-Euroopa riiki, aga ka Aasiasse, Austraaliasse ja Okeaaniasse ning Ameerikasse. Peamised ekspordiartiklid on õlled, siidrid, kokteilid ja long drink.^[4]

A. Le Coq on 14 korda pärjatud Eesti kõige konkurentsivõimelisemaks toidutootmisettevõtte tiitliga (viimati 2022). Aastal 2023 jõudis A. Le Coq edetabelis kolmandale kohale, aastal 2024 neljandale.^[6][7]

Ettevõtte tunnuslause on “Elus on maitset”.^[4]

Ettevõtte järgi on nime saanud A. Le Coq Arena. A. Le Coq toetab kuldsponsorina Eesti Jalgpalli Liitu, Eesti meistriliiga kannab Premium liiga nime^[8]. Tartus toetab A. Le Coq Aura veekeskust^[9] ja spordihalli A. Le Coq Sport.^[10]

A. Le Coqi ajalugu

 Pikemalt artiklis A. Le Coqi ajalugu

Tartu kujunes põllumajanduspiirkonna ja kaubateede keskuseks juba esimese aastatuhande teisel poolel. Tõenäoliselt on Tartus õlut pruulitud sama kaua kui leiba küpsetatud.^[11]

Eesti vanima järjepidevalt tegutseva A. Le Coqi õlletehase otsene eelkäija on 1800. aastal asutatud Barthold Joachim Hesse õllevabrik ja 1826. aastal tegevust alustanud Justus Reinhold Schrammi õllevabrik. Neist ettevõtetest kujunes suurettevõte AS Tivoli, millele uus omanik andis 1913. aastal nime AS A. Le Coq.^[11]

Joogikaubandusega tegelenud firma A. Le Coq & Co. rajas 1807. aastal Preisimaal perekond Le Coq. 1820. aastatel kolis Albert L. J. Le Coq Londonisse, et hakata seal kauplema perekonna veinimõisa toodanguga. Peagi hakkas ta veiniäri kõrval oma nime all villima ja eksportima vene keiserlikku stout '​i – A. Le Coq Imperial Extra Double Stout. A. Le Coqi omanikud otsisid aastaid imperial stout '​i tootmiseks sobivat õlletehast Venemaal või selle lähiümbruses ja väljavalituks osutus AS Tivoli Tartus. 1912. aastal asutati Londonis aktsiaselts A. Le Coq Ltd. ja Tartu õlletehas hakkas tegutsema selle ettevõtte Venemaa tütarettevõttena.^[11]

Venemaal maailmasõja tõttu kehtestatud alkoholimüügikeeld peatas 1914. aastal ettevõtte edu. 1917. aastal rüüstasid Tähtvere mäel asuvat tehast Vene sõdurid ja 1918. aastal rekvireerisid allesjäänud sisseseade Saksa keisririigi väed.^[11]

A. Le Coqi hobukaarik

Iseseisvas Eesti Vabariigis alustas AS A. Le Coqi Tartu õlletehas uuesti tööd 1921. aastal Tähtvere tänav 56/62 asuvates hoonetes. 1926. aastal sõlmisid Eesti õlletöösturid omavahel turustustsoonide lepingu: tekkinud trust jättis A. Le Coqile müügitsooniks Lõuna-Eesti, Saku Õlletehase AS-ile Põhja-Eesti.^[11] 1940. aastal ettevõte natsionaliseeriti ja 1941. aastal nimetati see ümber Tartu Õlletehaseks.^[12] Pärast teist maailmasõda suurendati tehase tootmismahte pidevalt ja uute spetsialistide kõrge tase viis ettevõtte 1960. aastatel NSV Liidu juhtivate õlletööstusettevõtete hulka. Tunnustusena sai ettevõte 1973. aastal nimeks Tartu Eksperimentaalõlletehas. See andis võimaluse Tartu tehases ise välja töötada õlle- ja karastusjoogisorte ning samas arendada ja juurutada uusi tehnoloogiad.^[11]

A. Le Coq Imperial Extra Double Stout etikett

Eesti Vabariik erastas riikliku aktsiaseltsi RAS Tartu Õlletehas 1995. aastal aktsiaseltsile Magnum Konsuumer, kes ostis 1996. aastal ka AS Saare Õlu õlletehase Kuressaares. Uued omanikud alustasid ettevõtete moderniseerimisega ja müüsid 1997. aastal mõlemad õlletehased Soome õlletootjale Olvi OYJ-le.^[11]

Olvi OYJ suurinvesteeringud muutsid AS Tartu Õlletehase 1999. aastaks tänapäevaseks suurettevõtteks.^[11] 1999. aasta maikuus võeti taas kasutusele A. Le Coqi kaubamärk, mida hakkasid esimesena kandma õlled Premium, Porter ja Pilsner ning mineraalvesi Vichy.^[4]

Ajalooline A. Le Coqi tehas Tähtveres

Tartu Eksperimentaalõlletehase reklaammaterjal

Tänapäevane A. Le Coq on Eesti suurim joogitootja, kelle tootegruppide arv on kasvanud neljateistkümneni. Ettevõttes toodetakse eri jooke alates veest, toonikust, kaljast, mahlast, siirupist, karastus-, mahla-, energia- ja spordijookidest ning lõpetades lahjade alkohoolsete jookidega, nagu õlu, siider ja gin long drink. Olulisemad brändid on A. Le Coq, Hoggy’s, Le Coq, Fizz, Aura ja Limonaad.^[4]

Õlletegemise varasem ajalugu

Õlu on sama vana kui leib. Tõestatud fakte selle kohta, millal Tartus esimest korda õlut pruuliti, ei ole kellelgi. Allpool on mõned teadaolevad faktid õllepruulimise ajaloo algusest Tartus:

1230. aasta – Tartu külje alla Kärknasse rajati kindlusklooster, kus elanud mungad hakkasid õlut pruulima.

1461. aasta – pruulimisskraaga anti kõikidele Tartu kodanikele õigus õlut pruulida.

1608. aasta – suurgildi kodanikuna andis vande Hans Bull, esimene eesti soost gildikaupmees Tartus, kes võis õlleäris osaleda saksa kaupmeestega võrdsena.

1697. aasta – rootsiaegses Tartus oli 2000 elanikku, aastas tarbiti 61 000 liitrit õlut (30 liitrit tartlase kohta aastas).

1752. aasta – loodi Tartu õllepruulide amet, mille põhimääruse kinnitas Tartu raad.

1783. aasta – loodi Pruulikompanii – omapärane sotsiaalhoolekande organ, mille liikmetel oli ainuõigus Tartu linnas õlut toota ja müüa. Pruulikompanii liikmeteks võisid olla ainult gildiliikmete lesed ja orvud.

1800. aasta – tartlastele hakkab õlut pruulima B. J. Hesse, kelle väikesest õllevabrikust saab alguse Eesti vanim ja suurim järjepidevalt tegutsev joogitööstusettevõte, praegune A. Le Coq.^[11]

Rohepoliitika

Baltikumi esimene täiselektriline raskeveok, mis on võimeline ühe laadimise ja täislastiga (14 tonni) läbima korraga kuni 250 kilomeetrit.

Aastatel 2020–2022 investeeris ettevõte oma ökoloogilise jalajälje vähendamiseks üle 5 miljoni euro.^[13] A. Le Coq on ka üks kestlikkuse organisatsiooni Rohetiiger asutajaliikmeid.^[14] Esimese Eesti ettevõttena võttis A. Le Coq kasutusele 100% taaskasutatud plastist veepudelid ja läks täielikult üle rohelise elektri tarbimisele. 2021. aastal rajati logistikakeskuse katusele esimene päikesepark, mis katab olulise osa hoone elektrivajadusest. Energia efektiivsemaks kasutamiseks juurutati tootmises Energy Track energiajuhtimissüsteem ja paigaldati korstnate otsa spetsiaalne seade, mis võimaldab suunata katlamaja suitsugaaside energia tootmishoonete kütteks.^[15]

2022. aastal avati tehase territooriumil biogaasi- ja reoveepuhastusjaam, mis võimaldab tehasel heitveest enda tarbeks biogaasi toota.^[13] Esimese Baltikumi ettevõttena soetati ka täiselektriline veoauto, mis veab kaupa Tallinna tänavatel.^[16] EASi ja KredExi ühendasutuse ning Eesti Tööandjate Keskliidu korraldataval Eesti suurimal ettevõtluskonkursil valiti A. Le Coq aasta kestlikuks ettevõtteks 2023.^[17]

Ühiskondlik panus

A. Le Coq toetab Eesti tipp- ja harrastusspordi arengut, sponsoreerib jalgpallistaadionit A. Le Coq Arena ja kuldsponsorina Eesti Jalgpalliliitu. A. Le Coq on Muhu Väina regati nimisponsor ning Tallinna maratoni ja Tartu maratoni klassiku sarja joogipartner. Tartu linnas toetab A. Le Coq Aura veekeskuse ja spordihalli A. Le Coq Sport tegevust.^[4]

Õllemuuseum

A. Le Coqi Õllemaailma pubi

2003. aastal avati Tartus A. Le Coqi tehase ajaloolises linnase kuivatustornis muuseum-elamuskeskus Õllemaailm, mis tutvustab õllekultuuri ajalugu. Muuseumis on eksponeeritud haruldasi vanaaegseid tootmisseadmeid, mis on tehases olnud selle aegade algusest. Jälgida saab õlle valmistamise protsessi ning kõiki joogi koostisosi on võimalik maitsta, nuusutada ja vaadelda.^[18]

Muuseum oli renoveerimistöödeks suletud ning aastal 2022 taasavati uuenenud Õllemuuseum kõigile huvilistele. Õllemaailma tähelepanuväärseim eksponaat on enam kui 150 aastat vanad merehuku üle elanud A. Le Coq Imperial Extra Double Stout pudelid.^[19]

Eesti parima õllesommeljee võistlused

Eesti õllekultuuri arendamiseks algatas A. Le Coq 2011. aasta oktoobris Beer Stari projekti, mille eesmärk on parandada õllede serveerimiskvaliteeti Eesti pubides ja restoranides. Projekti raames koolitati A. Le Coqi õlut müüvate toitlustuskohtade töötajaid, kuidas õlut hinnata, serveerida ja toiduga sobitada. 2013. aasta sügisel toimus esimest korda Beer Stari ja Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni ühisettevõtmine, Eesti parima õllesommeljee võistlus. Nüüdseks on võistlusest kasvanud Läänemere regiooni parima õllesommeljee valimine, mida korraldab Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon.^[20]

Toodang

Õlled

A. Le Coq Premiumi kujunduse muutus

Ettevõtte tuntumad õllebrändid on A. Le Coq Premium, A. Le Coq Special, A. Le Coq Imperial Extra Double Stout, A. Le Coq Porter, A. Le Coq Pilsner, Alexander, Tõmmu Hiid ja Saaremaa Tuulik. Rahvusvahelistest õlledest impordib A. Le Coq Eestisse Warsteinerit, König Ludwigit ja Coronat.^[4]

Siidrid ja lahjad alkohoolsed joogid

A. Le Coq toodab kaubamärkide Fizz ja Hoggy’s all naturaalse õunaveini baasil valmistatud siidreid ning kaubamärkide G:N ja Le Coq all lahjasid alkohoolseid jooke.^[4]

Mahlad, nektarid, siirupid ja Active'i mahlajoogid

A. Le Coq toodab Aura kaubamärgi all täismahlu, nektareid ja mahlajooke ning Limpa kõrrejooke. Samuti kuuluvad Aura brändi alla puuvilja- ja marjamaitselised siirupid. Vitaminiseeritud mahlajoogid on pakendatud käepärastesse plastpudelitesse ja on tuntud Dr Active'i mahlajookidena.^[4]

Karastusjoogid

1945. aastast alates toodab A. Le Coq traditsioonilist Limonaadi, mille retsept pärineb aastast 1936. Lisaks on ettevõttel tänapäevani tootmises nostalgiahõngulised joogid Kelluke ja Valge Klaar. Tuntud Ameerika koolabrändi RC Cola tootmist alustas A. Le Coq 2010. aasta kevadel.^[4]

Spordi- ja energiajoogid

A. Le Coq toodab spordijooke kaubamärgi Arctic Sport ja energiajooke kaubamärgi Dynami:t all.^[4]

Veed

A. Le Coq ammutab Aura kaubamärgi vett Lõuna-Eesti maapõuest, 410 meetri sügavuselt ordoviitsiumikihist. 505 miljonit aastat tagasi tekkinud ordoviitsiumikiht on kaitstud igasuguste välistegurite eest ja rikas looduslike mineraalide poolest. Vitaminiseeritud ja lisandväärtusega vett toodab ettevõte Vitaminerali nime all.^[4]

Vaata ka

• A. Le Coqi Õllemuuseum
• Limpa

Viited

1. "A. Le Coqi uueks juhiks saab Jaanus Vihand" ERR, 11.08.2022 (vaadatud 20.10.2023)
2. "Joogitootjate TOP: võitja tegi kõigest hoolimata oma ajaloo ühe parima aasta"^{[alaline kõdulink]} Äripäev, 03.10.2023 (vaadatud 20.10.2023)
3. "A. Le Coq näitas mullu suurt kasvu" Postimees, 17.07.2023 (vaadatud 20.10.2023)
4. "A. Le Coqi koduleht". alecoq.ee.
5. "Olvi Groupi koduleht". Olvi Group. Vaadatud 9. oktoobril 2023.
6. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (2023). "Toiduainetööstuse ettevõte 2023" (PDF). Vaadatud 18.11.2024.
7. "Uuring: Eesti mainekaim suurettevõte on tänavu A. Le Coq". ERR Majandus. 12.12.2019.
8. "Eesti Jalgpalliliit, Preemium Liiga".
9. "Aura veekeskus".
10. "A. Le Coq Spordimaja".
11. Sepp, Andres (2007). Õllelinn Tartu. A. Le Coq 1807-2007 (Esimene trükk). Tartu, Eesti: Kirjastaja. AS A. Le Coq. ISBN 978-9949-15-121-9.
12. "Natsionaliseerimisele kuuluvad tööstusettevõtted". Riigi Teataja. 771 (81). 26. juuli 1940.
13. "A. Le Coq tegi suure roheinvesteeringu – heitveest saab biogaasi ja linnakanalisatsiooni reostuskoormus väheneb". Rohegeenius. 31. august 2022. Vaadatud 9. oktoobril 2023.
14. "Rohetiiger asutas kestlike ettevõtete esindusorganisatsiooni". Rohetiiger. 28. jaanuar 2021. Vaadatud 9. oktoobril 2023.
15. "A. Le Coq astub rohelisi samme: veepudelid taaskasutatud plastist, kilede asemele kartong, klaastaara korduvkasutusse". Oma Maitse. 2. märts 2021. Vaadatud 9. oktoobril 2023.
16. "A. Le Coqi Rohepööre". Märts 2021.
17. "VIDEO: Aasta kestlik äri pani bussid õlleauruga sõitma". Delfi Ärileht. 25.10.2023. Vaadatud 03.11.2023.
18. "A. Le Coqi Õllemuuseum". Aprill 2022.
19. "Õllemaailm". A. Le Coq Muuseum. Vaadatud 18. novembril 2024.
20. "Kes on Eesti parim õllesommeljee?". Maaleht. 05.12.2013.

Kirjandus

• Andres Sepp, "Õllelinn Tartu. A. Le Coq 1807–2007". Tartu 2007, 376 lk; ISBN 9789949151219

Välislingid

• A. Le Coqi koduleht
• A. Le Coq Õllemaailm
• Aivar Kull, "Esindusalbum kaanetas õllevahuse ajaloo" (Andres Sepa raamatu "Õllelinn Tartu" arvustus) Tartu Postimees, 28. august 2007
• "Eestlastele meeldib pindises purgis õlu" Valgamaalane, 27. oktoober 2009
• "A. Le Coq'i kali tõusis topeltpopiks" Tartu Postimees, 24. aprill 2009
• "A. Le Coq toob turule uue koolajoogi" Delfi majandus, 31. mai 2010