Alar Laneman
| Alar Laneman | |
|---|---|
 | |
| Eesti Vabariigi siseminister | |
|
Ametiaeg 18. november 2020 – 26. jaanuar 2021 | |
| Eelnev | Mart Helme |
| Järgnev | Kristian Jaani |
| XIV Riigikogu liige | |
|
Ametiaeg 30. märts 2019 – 18. november 2020 | |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
6. mai 1962 Vändra, Eesti |
| Erakond |
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (2019–2024) Eesti Reformierakond (2024–) |
| Sõjaväeline karjäär | |
| Sõjaväeline haridus |
Tallinna kõrgem ehitusvägede poliitiline sõjakool Rootsi kuningriigi sõjaväeakadeemia Ühendkuningriigi kuninglik kaitseuuringute kolledž |
| Truudusvanne |
 Nõukogude Liit (1981–1991)  Eesti (1991–) |
| Teenistusaeg | 1981–2009 |
| Auaste | Brigaadikindral |
| Juhtinud |
Kalevi üksik-jalaväepataljon (1994–1995) BALTBAT (1995–1998) |
| Autasud | Loend |
Alar Laneman (sündinud 6. mail 1962 Vändras) on Eesti poliitik ja erusõjaväelane (brigaadikindral), kes 18. novembrist 2020 kuni 26. jaanuarini 2021 oli Eesti siseminister. Aastatel 2019–2020 oli ta XIV Riigikogu liige ja aastatel 2002–2007 Eesti kaitsejõudude peastaabi ülem.
Üldine
[muuda | muuda lähteteksti]Alar Laneman lõpetas 1980. aastal Pärnu 2. Keskkooli ja 1985. aastal Tallinna Kõrgema Ehitusvägede Poliitilise Sõjakooli.[1][2]
Laneman alustas teenistust Eesti kaitseväes esimese üksuse kaitsejõudude peastaabi staabikompanii ülemana 1991. aastal. Aastatel 1992–1994 teenis ta Kalevi üksik-jalaväepataljoni ülema ametikohal. 1994–1995 oli ta Eesti kaitseväe välisoperatsioonide üksuse Eesti rahuvalve üksikkompanii ülem ning 1995–1998 Eesti, Läti ja Leedu ühise elukutselise üksuse Balti pataljon (BALTBAT) esimene ülem.
Aastatel 1998–2001 õppis Laneman Rootsi Kuningriigi Sõjaväeakadeemias.
2000. aastal nimetati ta kindralleitnant Johannes Kerdi poolt maaväe ülemaks ning ta teenis sel ametikohal kuni aastani 2002. Hiljem on maaväe ülema kohuseid täitnud maaväe staabi ülema ametikohal teeninud ohvitserid. Aastatel 2001–2002 oli Laneman maaväe staabi ülem, 2002. aastal sai koloneli auastme. 2002–2007 oli ta kaitsejõudude peastaabi ülem kaitseväe juhataja ülesannetes, 2005. aastast brigaadikindral. Talle kui kaitsejõudude peastaabi ülemale allusid peastaabi luureosakonna sõjaväeluure (ülem kolonelleitnant Risto Lumi) ja luurepataljon. 2007. aastal läks ta sõjaväeluure skandaali tõttu õppima Londonisse. Lanemani õpingute ajal täitis kaitsejõudude peastaabi ülema kohuseid tema asetäitja kolonel Neeme Väli.
Esimese Eesti ohvitserina lõpetas Laneman õpingud Londoni kuninglikus kaitseuuringute kolledžis, mis on osa Ühendkuningriigi Riiklikust Kaitseakadeemiast (National Defence Academy).
3. märtsist 2008 määrati Laneman kaitseväe operatiivülemaks.[3] Ta täitis ka maaväe ülema kohuseid.
2009. aasta algul koondati kaitseväe kaitsejõudude peastaabi operatiivülema ametikoht seoses struktuurimuudatustega ning sel kohal teeninud Alar Laneman vabastati tegevteenistusest ja arvati reservi.[4]
Tegevus poliitikuna
[muuda | muuda lähteteksti]Alar Laneman kandideeris Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas 2019. aasta Riigikogu valimistel 12. valimisringkonnas ning osutus 673 häälega valituks.[5]
14. juunil 2024 lahkus ta EKRE-st, 12. juulil 2024 liitus ta Eesti Reformierakonnaga.
Sõjaline haridus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1981–1985 Tallinna Kõrgem Ehitusvägede Poliitiline Sõjakool
- 1999–2001 Rootsi Kuningriigi Sõjaväeakadeemia
Teenistuskäik
[muuda | muuda lähteteksti]- 1981–1991 teenistus Nõukogude Liidu sõjaväes
- 1991–1992 kaitsejõudude peastaabi staabikompanii ülema kohusetäitja ja ülem
- 1992–1994 Kalevi üksik-jalaväepataljoni ülem
- 1994 kaitsejõudude peastaabi rahuvalvejaoskonna ülem
- 1994–1995 rahuvalve üksikkompanii ülem
- 1995–1998 Balti pataljoni (BALTBAT) ülem
- 2001–2002 maaväe staabi ülem
- 2002–2007 kaitsejõudude peastaabi ülem
- veebruar-detsember 2008 kaitseväe operatiivülem
- 2011–2016 Eesti Kaitsetööstuse Liidu nõunik
- 2011–2020 Milrem Roboticsi nõunik
- 2011–2019 Sauga põhikooli õpetaja
- 2019–2020 Riigikogu liige
- 2020–2021 siseminister
Autasud
[muuda | muuda lähteteksti]- 1997 – Kotkaristi IV klassi teenetemärk
- 2005 – Kotkaristi III klassi teenetemärk
- Prantsuse Vabariigi riiklik teeneteorden ja Piirivalve II klassi teeneterist
- Kaitseväe teenetemärk
- Kaitseliidu III klassi valgerist
- Kaitseministeeriumi II klassi teeneterist
- Maaväe teenetemärk
- Kaitseväe eriteenete rist
- Rahuoperatsioonide Keskuse teenetemärk
- Leedu KVJ-i eeskujuliku teenistuse rist
- Läti KVJ-i eeskujuliku teenistuse rist
- 10 aastat taastatud kaitseväge
- Soome Reservväelaste Liidu teenetemärk
Auastmed
[muuda | muuda lähteteksti]| Aasta | Õlak | Auaste |
|---|---|---|
1992
|
|
kapten |
1994
|
|
major |
1998
|
|
kolonelleitnant |
2002
|
|
kolonel |
2005
|
|
brigaadikindral |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ ТАЛЛИНСКОЕ ВЫСШЕЕ ВОЕННО-ПОЛИТИЧЕСКОЕ СТРОИТЕЛЬНОЕ УЧИЛИЩЕ. 2-й выпуск (1981–1985)
- ↑ http://epl.delfi.ee/news/eesti/alar-laneman-sojavae-number-kaks-ei-lahe-kaitseataseeks?id=51122305
- ↑ Brigaadikindral Alar Laneman saab kaitseväe operatiivülemaks. ERR, 21. veebruar 2008
- ↑ Kaitsevägi koondab brigaadikindral Lanemani. Delfi, 17. detsember 2008
- ↑ https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/acquired-mandates.html
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Anna Põld. "Ma ei ole kunagi selle fänn olnud, et pean olema avalikkusele teada". Postimees, 14. november 2020
- Ants Sild. Kursant. Pioneer, 1983, nr 3, lk 8–9.
| Eelnev Mart Helme |
Eesti siseminister 2020–2021 |
Järgnev Kristian Jaani |