Alberico da Barbiano | |
---|---|
Cunio krahv | |
Ametiaeg 1385–1409 | |
Eelnev | Alidosio da Barbiano |
Järgnev | Lodovico da Barbiano |
Isikuandmed | |
Sünninimi | Alberico VII da Barbiano |
Sünniaeg |
1349 Barbiano |
Surmaaeg |
26. aprill 1409 Castello di Pieve del Vescovo |
Abikaasa | Beatrice da Polenta |
Vanemad | Alidosio I da Barbiano |
Lapsed | Lodovico, Manfredo ja Lippa |
Sugulased | Barbiano (suguvõsa) |
Alberico da Barbiano (hüüdnimega Suur; 1349 Barbiano – 26. aprill 1409 Castello di Pieve del Vescovo) oli Itaalia kondotjeer, esimese itaallastest koosneva palgasõdurite väeosa juht, Cunio krahv.
Alberico sai esimesed võitluskogemused Essexi päritolu inglise kondotjeeri Sir John Hawkwoodi palgavägedes.
1377. aastal pani Alberico kokku omaenda väesalga, mille liikmeks võisid olla ainult itaallased. Püha Jüri lipu all võidelnud väeosa kutsuti Püha Jüri kompaniiks.[1][2] Alberico kompaniis edendati ratsaväe lahinguvarustust ja taktikat, suurt tähelepanu pöörati lahingulisele ettevalmistusele. Algselt paarisajast mehest koosnev väesalk suurenes peagi nelja tuhande võitlejaga väeosaks. Tema kompaniis omandasid kogemusi kondotjeerid Braccio da Montone ja Muzio Attendolo Sforza.
Alberico väesalga esimeseks tööandjaks sai 1378. aastal Milano valitseja Bernabò Visconti. Järgmisel aastal abistas ta oma väesalgaga paavst Urbanust tema võitluses vastupaavst Clemens VII vastu. 1380ndatel kuulutas paavst Alberico kiriku vaenlaseks. Pärast 1386. aasta atentaati Napoli kuningas Carlo III-le vandus Alberico truudust Carlo pojale Ladislaole.
1402. aasta 26. juunil alistas ta Visconti vägede ülemjuhatajana Casalecchio lahingus Bologna ja Firenze ühendarmee, mis viis Bologna vallutamisele Milano poolt. Järgmisel aastal naasis ta Napoli kuninga Ladislao I teenistusse.
Alberico da Barbiano nime kandis 1930. aastal vettelastud Condottieri-klassi kergeristleja, mis osales II maailmasõja lahingutes.