Ambla
| Ambla | |
|---|---|
 | |
Pindala: 3,4 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 292 (31.12.2021)[2] | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 1250[3] | |
| Koordinaadid: 59° 12′ N, 25° 50′ E | |
  | |
 |
Ambla on alevik Järvamaal Järva vallas.
Ambla asub Ambla jõe ülemjooksul Pärnu-Rakvere-Sõmeru põhimaantee ääres. Tapa asub 10 km kaugusel kirdes, Lehtse 7 km kaugusel põhjas ja Käravete 4 km kaugusel läänes. Küladest on lähimad põhjas Linnape, kirdes Räsna, kagus Jõgisoo ja lõunas Raka. Muudest paikadest on lähemad edelas Näo, loodes Preedikküla, idas Kuru ja lõunas Kaiemäe.[4]
1991–2017 asus Amblas Ambla valla keskus.
Nime päritolu
[muuda | muuda lähteteksti]Ambla nime seostatakse sageli ladina sõnaga amplus (naissoovorm ampla, mis tähendab suurt ja avarat, kuid ka suurepärast, hiilgavat ja tähtsat[5]. 1270. aasta paiku valmis Ambla kirik, mis on pühitsetud Maarjale ja mille ladinakeelset nime Amplae Mariae tõlgendatakse suure või suursuguse Maarjana[5]. Sellisena vastandub talle sajand hiljem rajatud Väike-Maarja kirik, mis ka väga kaugel ei asu.
Niisugune nimeseletus pole arvatavasti õige. Juba 1253. aastal, tükk aega enne kiriku valmimist kasutati nimekuju Ampele või Ample ja see kõneleb eestipärasuse kasuks. Kõik teisedki samas dokumendis esinevad kohanimed on eesti päritolu, välja arvatud Rakvere kohta kasutatud Weysenberg. Hilisemastki pole Ambla kohta teada ainsatki muud nime. Seega säilis Enn Tarveli hinnangul algupärane eesti kohanimi. Lauri Kettunen konstrueeris kohanime algkujuks Ampula ja tuletas selle kahtlemisi sõnast amb, mis tollal tähendas vibu, või isikunimest Ambo (Ambi).[5]
Rahvaetümoloogia on Ambla nime seostanud nii ambude kui ammumisega. 1939 üles kirjutatud kohanimeseletuse järgi olevat sealkandis vanasti kõige kuulsamad ambude tegijad olnud.[5]
1467. aastast pärineb nimekuju Ampel, 1711. aastast Ampla ja 1782. aastast Ambla. Asula on kuulunud Ambla kirikumõisa, Kuru mõisa ja Raka mõisa alla. Kiriku ümber olid mõisate kõrtsid, mille juurde hakati hiljem ehitama elumaju. 19. sajandi lõpul kujunes Ambla küla kirikualevikuks.[5]
Ajaloost
[muuda | muuda lähteteksti]13. sajandil asus Ambla Tallinna–Porkuni ja Paide–Rakvere teeristil. 19. sajandi teisel poolel kujunes ta kihelkonnaaleviks ja sellest sai kohalik majanduskeskus.
Ambla kultuurielule pani aluse pastor Alexander Leopold Paulsen, kes tegutses Amblas aastatel 1830–1876. Pastori eestvõttel asutati Amblas 1867. aastal meeskoor ja 1869. aastal osaleti Tartus I üldlaulupeol.
Ambla vallamaja ehitati 1893. aastal. Sajandivahetusel asutati Amblas karskusselts Sõudja ja puhkpilliorkester. 1904. aastal valmis Tuletõrjeühingu Seltsimaja, kus hakati korraldama heategevuslikke pidusid. Tuntud olid Ambla Laulupäevad. 1909. aastal alustas tööd auru jõul töötav piimakoda ja selle lähedal oli ka toodangu müügiks kauplus. 25. august 1924 avati Ambla Ühispank[6]. Tekkisid kartuliühisus, masinatarvitajate-, turba- ja munamüügiühisus ja muud ühisettevõtted. Amblas tegutses Põhja-Järvamaa Põllumeeste Konvent. 1922. aastal oli alevikus juba 97 elumaja, 1933. aastal 102. Samal ajal tegutses 500 elanikuga alevikus 7 väikest kauplust ja sama palju pisitööstusi, kus värviti ja vanutati riiet, kraasiti villa, pargiti nahka, jahvatati vilja, tehti rauatöid ja valmistati isegi piimapulbrit.
1917., 1922. ja 1927. aastal esitasid Ambla elanikud Järva maavalitsusele palve kuulutada Ambla omavalitsusõigusega aleviks, 1918. aastal Saksa okupatsiooni ajal tegutses Amblas alevivalitsus[7].
1932. aastal kirjutas Postimees nii:
„Ambla piimapulbritööstus seisab. Möödunud aastal asutati Amblasse piimapulbritööstus, et varustada Tallinnas asuvat suuremat maiusainetetööstust. Kuigi see tööstus senise tegevuse puhul varemaltki tegevust katkestanud, on suudetud kaasa aidata siiski kohalikus ühispiimatalituses kooritud piima otstarbekohasemale kasutamisele ja sellega põllupidajaile täispiima eest saadava hinna suurendamisele. Nüüd on aga see piimapulbritööstus täielikult seisma jäänud ja nimelt maiusainetemaksu maksmapanemise tõttu, mis maiusainete tarvitamist ja seega ka piimapulbri kasutamist tunduvalt vähendanud.“
1932.–1933. aastal tegutses Amblas turg.
13. septembril 1945 sai Ambla alevik linna tüüpi aleviks. 1979. aasta seadlusega kujundati Ambla alev ümber Ambla alevikuks.
Pilte
[muuda | muuda lähteteksti]-
Ambla pastoraadi peahoone -
Ambla kirikuaia piirdemüür väravaga -
Ambla Vabadussõja mälestussammas kirikuaias
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 26.02.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Eesti kohanimeraamat, kaart 14
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Eesti kohanimeraamat, lk. 40-41
- ↑ "Postimees 1934". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 2. septembril 2009.
- ↑ Ambla tahab alevi nime. Rahvaleht, 26. mai 1927, nr. 61, lk. 3.
