Andres Toobal | |||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
Andres Toobal (2023) | |||||||
Isikuandmed | |||||||
Kodakondsus | Eesti | ||||||
Sünniaeg | 27. august 1988 | ||||||
Kasv | 193 cm | ||||||
Treenerikarjäär | |||||||
Juhendatav võistkond |
Selver/TalTech Eesti koondis | ||||||
| |||||||
Klubiandmed | |||||||
Positsioon | sidemängija | ||||||
Klubikarjäär | |||||||
2005–2009 | Pärnu VK | ||||||
2009–2011 | Pere Leib Tartu | ||||||
2011–2012 | Pärnu VK | ||||||
2012 | Canteleu Maromme | ||||||
2013–2014 | Bigbank Tartu | ||||||
2014–2016 | Selver Tallinn | ||||||
2016–2017 | Antwerpeni TopVolley | ||||||
2017–2018 | VK Prievidza | ||||||
Koondisekarjäär | |||||||
2010–2018 | Eesti võrkpallikoondis | ||||||
Uuendatud seisuga: 08.02.2024 |
Andres Toobal (sündinud 27. augustil 1988) on eesti võrkpallitreener ja endine võrkpallur. Alates 2022/23 hooajast on ta Selver/TalTechi võrkpallimeeskonna ja Eesti naiste võrkpallikoondise peatreener.
Toobal hakkas võrkpalliga tegelema Türil, kus ta treeneriks oli Villi Vantsi. Ta mängis noorteklassides kohalikus võrkpalliklubis, kellega osaleti omavanuste Eesti meistri- ja karikavõistlustel, kus jõuti korduvalt medalitele.[1] 2007. aastal võideti U20 vanuseklassi karikavõistlused, kus Toobal valiti ka parimaks mängijaks.[2]
Ta kuulus Eesti noormeestekoondisse (sündinud 1987 ja hiljem), kelle treeneriteks olid Villi Vantsi ja Oleg Lazarev. Suurimaks saavutuseks oli pääsu tagamine 2005. aasta U19 vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile, kus saadi lõpuks 11. koht.[3][1] Samal aastal võideti omavanuste Balti matš.[4]
Toobali esimesed turniirid Eesti eest olid Eesti klubide koondmeeskonna ridades 2005. aasta lõpus ja 2006. aasta alguses toimunud turniiridel.[5][6] 2007. aastal oli ta koondise juures olümpia eelvalikvõistluste eel ja osales turniiril Kaliningradis.[7] Järgmisel aastal mängis ta koondise koosseisus Kasahstanis toimunud presidendi karikaturniiril.[8] 2010. aastal kuulus ta koondisse esimest korda ametlikul turniiril, Euroopa meistrivõistluste valikturniiril, kus tagati pääs 2011. aasta EM-finaalturniirile.[9][10]
Ta on Eesti võrkpallikoondises mänginud 112 mängus.[11] Ta on esindanud Eestit Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril kahel korral (2015 ja 2017). Samuti on ta võitnud 2016. aastal Euroopa liiga ja 2017. aastal Maailmaliiga kolmanda tugevusgrupi.[12][13] Koondises oli nendel aastatel kindel esisidemängija (ja kapten) Andrese vend Kert Toobal, kelle kõrvale teise sidemängija kohale käis tuline konkurents.[14]
Hooajal 2005/06 sai Toobal esimest korda mänguaega Eesti meistriliiga klubis ESS Falck Pärnu. Ta oli meeskonnas teine-kolmas sidemängija, kuid põhisidemängija vigastuse ja teise sidemängija lahkumise tõttu klubist täitis Toobal hooaja keskel lühikest aega põhimängija rolli.[15] Hooajast 2006/07 kandis ta meeskonnas juba rohkem koormust ning mängis seal järgnevad kolm hooaega.[16][17] Kõigil kolmel hooajal saadi Eesti meistrivõistlustel kolmas koht.[1] Hooajal 2008/09 osales ta Selver Tallinna ridades nende põhisidemängija vigastuse tõttu tugevuselt kolmanda eurosarja, CEV Challenge Cupi teises ringis.[18]
Hooaja 2009/10 eel käis ta testimisel Saksamaa meistriliiga klubis VC Bad Dürrenberg/Spergaus, kuid lepinguni ei jõutud ning Toobal liitus uueks hooajaks hoopis Pere Leib Tartuga, kus mängis kaks hooaega.[19] Klubiga jõuti nii Balti liigas kui Eesti meistrivõistlustel korra finaali, kuid tiitleid ei võidetud.[1]
Hooajaks 2011/12 soovis Toobal välismaale siirduda ning hooaja eel teatatigi Soome meistri ja karikavõitja Rovaniemi Lakkapääga kaheaastase lepingu saamist.[20] Mõne nädala pärast aga tuli välja, et klubi siiski otsustas mängijast loobuda.[21] Heade välismaa varinatide puudumisel naasis Toobal Pärnu võrkpalliklubisse.[22] Nii Balti liigas kui Eesti meistrivõistlustel saadi kolmandad kohad.[1] Toobal oli meeskonna põhisidemängija.
Hooajaks 2012/13 liitus Prantsusmaa esiliiga klubiga Canteleu Maromme.[23] Toobal sai juba hooaja alguses põhisidemängija vigastuse tõttu ise põhimängija rolli kanda, kuid nelja liigamängu järel sai ta vigastada ning leping lõpetati enne tähtaega.[24] Uuringutel selgus, et tegemist oli puusaliigese rebendiga, mille tagajärjel tuli tal käia operatsioonil ning kuigi ta registreeriti Bigbank Tartu võistkonda, siis sellel hooajal ta mängida ei saanud.[25][26]
Hooajal 2013/14 mängis ta Bigbank Tartus.[27] Hooaja eel seadis klubi eesmärgiks vähemalt ühe tiitli võidu ning see ka saavutati, kui võideti Eesti meistritiitel.[28] Ka Eesti karikavõistlustel ja Balti liigas jõuti finaali, kuid neid tiitleid võita ei suudetud.[1] Toobal jagas läbi hooaja mänguaega Artis Caicsiga.[29]
Hooajal 2014/15 vahetas ta Eestis klubi ning liitus Selver Tallinnaga, kus mängis kaks hooaega ning täitis esimesel hooajal ka meeskonna kapteni rolli.[30][31] Esimesel hooajal osaleti ka tugevuselt teises (CEV Cup) ja kolmandas (CEV Challenge Cup) Eurosarjas, kuid edu ei saavutatud.[32] Esimesel hooajal saadi Balti liigas teine koht ning teisel hooajal võideti Eesti meistritiitel.[1] Kui esimesel hooajal oli Toobal meeskonna põhisidemängija, siis teisel hooajal jagas ta palju mänguaega Tauno Lipuga.[33]
Hooajaks 2016/17 sai Toobal taas välislepingu ning liitus Belgia meistriliiga klubiga Antverpeni Topvolley.[34] Klubiga osaleti CEV Cupis, kus kaotati 1/16 finaalseeria kuldse geimiga.[35] Belgia karikavõistlustel jõuti poolfinaali ning Belgia meistriliigas tuli leppida neljanda kohaga.[36] Toobal oli sel hooajal meeskonna üks põhimängijaid.[37]
Hooajal 2017/18 mängis ta Slovakkia meistriliiga klubis VK Prievidza. Võideti Slovakkia karikas ja meistritiitel.[38] Toobal oli läbi hooaja põhikoosseisu mängija ning valiti ka karikavõistluste kõige väärtuslikumaks mängijaks.[39][40]
Pärast 2017/18 hooaja lõppu alustas ta koondisesuve, kuid peagi lõid tugevalt välja juba pikemalt häirinud tõsised põlveprobleemid, mille tõttu ta pidi operatsioonile minema.[41] Vigastus ja sellest taastumine läks niivõrd keeruliselt, et mängijana ta kohe ei jätkanud, vaid alustas tööd Selver Tallinnas abitreenerina, samal ajal tegeledes taastusraviga lootuses mängijakarjääri jätkata. Pärast kolme hooaega abitreenerina ta enam mängijakarjääri jätkamisele ei keskendunud ning võttis hooajaks 2021/22 vastu koha Selver Tallinna peatreenerina.[42]
Aastast 2020 on Toobal olnud Eesti naiste võrkpallikoondise juures abitreener.[43] 2023. aastal võideti Euroopa Hõbeliiga ning koondis valiti 2023. spordiaasta võistkonnaks.[44] Peale Alessandro Orefice loobumist valiti ta 2024. aastal koondise uueks peatreeneriks.[45]
Toobal oli hooajal 2021/22 Eesti meistriliiga klubi Selver Tallinna peatreener.[46] Alates hooajast 2022/23 on ta olnud Selver/TalTechi peatreener ning tema juhendatav meeskond on tulnud korra Balti meistriks ja kahel korral Eesti meistriks.[47][1]
Riikide meistrivõistlused
Riikide karikavõistlused
Ta kasvas Türil ning tal on vennad Kert ja Kermo.[49] 2018. aastal abiellus ta elukaaslase Kristiga ning neil on kaks poega.[50][51]