Anna Raudkats

Anna Raudkats (sünninimi Johanna Natalie Elisabet Raudkats; 23. veebruar 1886 Külitse[küsitav], Ropka vald, Tartumaa – 12. aprill 1965 Tapa) oli eesti võimlemisõpetaja ja rahvatantsupedagoog, eesti esimene rahvatantsukoguja ja üks rahvatantsuterminoloogia rajajaid, tantsu "Tuljak" autor.

Elulugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Anna Raudkats oli pärit Tartu lähedalt Piiskopi mõisast. Tema isa oli raudtee vanemkonduktor ja ema mõisa piimamajanduse juhataja.[1]

Haridusteed alustas ta Ropka ministeeriumikoolis. 1901. aastal lõpetas ta Tartu A. Grassi Saksa eragümnaasiumi ja sooritas kaks aastat hiljem saksa keele koduõpetaja eksami. Paar aastat töötas Raudkats koduõpetajana Viiburis ja Peterburis. 1905. aastal jätkas Tartus tööd koduõpetajana ning sooritas peagi lisakatsed prantsuse keeles.[1]

Edasi suundus Raudkats Pärnusse, kus Pärnu Eesti kooliseltsi progümnaasium otsis saksa ja prantsuse keele õpetajat. Ajutiselt täitis ta seal ka gümnastika ettevalmistusklassi õpetaja rolli. Samuti õpetas Raudkats mänge ja tantse ning pani kokku esinemiskavu koolipidudele. Lisaks astus ta Pärnu kooliseltsi, kus laulis segakooris, kuulus kõnekomisjoni, oli peotoimkonna kirjatoimetaja, seltsi lasteaia juhatuse liige ja eelgümnaasiumi vaesematele õpilastele abiandmise toimkonna liige.[1]

Alates 1908. aastast osales ta karskusseltsi Valgus tegevuses ning asutas seltsi juurde naissektsiooni. Seal õpetas Raudkats koos instruktoriga Soomest ujumist ning korraldas naistele turnimist ja mänge.[1]

1911. aastal osales Raudkats Soomes Tampere lähedal naiste võimlemise, mängu ja ujumise kursustel. Sügisel 1912 astus ta Helsingi Ülikooli. Õpingud sealses Alexandri-nimelise ülikooli võimlemisinstituudis lõppesid 29. mail 1915.[1] Nõnda sai Raudkatsist üks Eesti esimesi kõrgharidusega võimlemisõpetajaid.

Raudkatsi Helsingi ülikooli lõpusõrmusest tegi kunstnik Albert Hansen 1970. aastal sõle, millest sai rahvatantsijate talisman. Sõle südamikuks on sõrmus, selle ümber on kiri Oma tantsu hoidageme. Seda on hoidnud Helju Mikkel, Kristjan Torop ja Mait Agu. Praegu on talisman hoiul Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis.

Edasi suundus Raudkats Tartusse ja hiljem Tallinna. Ta jätkas töötamist kooliõpetajana kuni 1952. aastani. Seejuures jõudis ta olla ametis ka Tallinna koolides, Tallinna Õpetajate Seminaris ja Tallinna Pedagoogiumis. 1944–1957 oli ta Viktor Kingissepa nimelises Kingissepa Keskkoolis algul kehalise kasvatuse ja rahvatantsuõpetajana ning hiljem raamatukoguhoidja.

Aastatel 1916–1918 oli Raudkats Tallinna linnavolikogu liige.

Anna Raudkats kogus ja avaldas tantsu- ja mängukirjeldusi – ühtekokku kaheksa raamatut. Materjali kogumiseks võttis ta ette kogumisretki, näiteks sõidud Setumaale (1913), Kuusalu kihelkonda (1913) ja Saaremaale (1924).

Ta on seadnud tantsudeks eesti rahvaviise, näiteks "Tuljaku", "Kaera-Jaani", "Pulgatantsu" ja muid.

Anna Raudkatsi haud Aegviidu vanal kalmistul

Anna Raudkats oli Eesti II, V, VI ja VII üldtantsupeo aujuht.

Raudkats oli ka suusatamise populariseerija ning korraldas mitmekümne osalejaga suusaretke Tartu külje alt Haaslavalt Sinimägedesse.

Anna Raudkats suri 12. aprillil 1965 Tapal. Tema haud on Aegviidus.

Teosed

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Mängud I (1924)
  • Eesti rahvatantsud (1926)
  • Valik Põhjamaade rahvatantse (1927)
  • Mängud V: Laulumängud noorsoole – ringmängud (1927)
  • Mängud VI. Seltskondlikud mängud (1927)
  • Tervis ja ilu. Naiste koduvõimlemise juht (1929)
  • Mängud IV. Laulumängud lastele (1929)
  • Tütarlaste mänguraamat (1933)

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestuse jäädvustamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts koos Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse, Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse ja Eesti Folkloori Seltsiga kuulutas 2006. aasta Anna Raudkatsi aastaks.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Eesti rahvatantsu särav legend Anna Raudkats ja Pärnu" Pärnu Postimees, 22. veebruar 2011

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Kes on Eesti rahvatantsude autor?" – Kaja, 27. mai 1934, nr. 122, lk. 3.
  • Richard Tõnnus. Anna Raudkats oma ajas. Tallinn: Eesti Raamat, [1991]. ISBN 5450016271

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]