Aotearoa Uus-Meremaa Roheline Partei | |
---|---|
Green Party of Aotearoa New Zealand | |
Esimees |
James Shaw Chlöe Swarbrick |
Asutamine | 26. mai 1990 |
Peakorter | 17 Garrett St, Te Aro, Wellington |
Ideoloogia |
Roheline ideoloogia Sotsiaaldemokraatia Erakonnasisesed leerid: Sotsialism Tsentrism |
Kohti Esindajatekojas | 14 |
Meediakanal | Te Awa |
Koduleht | https://www.greens.org.nz/ |
Aotearoa Uus-Meremaa Roheline Partei (Maoori keeles Rōpū Kākāriki o Aotearoa, Niu Tireni)[1], tuntud ka kui Rohelised, on Uus-Meremaa roheline ja vasakpoolne erakond.[2][3] Erakonna maailmavaate kombineerib keskkonnakaitse eesmärgid sotsiaaldemokraatliku majanduspoliitikaga,[2] sealhulgas hästi rahastatud avalike teenustega tasakaalumajanduse raamides.[4] Rahvusvaheliselt on erakond Ülemaailmsete Roheliste liige.
Roheliste erakond loodi 1990. aastal. Aastatel 1991–1997 osales erakond viiest vasakpoolsest parteist koosnevas koalitsioonis Alliance ning pääses 1996. aasta valimistel parlamenti.
2017. aasta valimiste järel sõlmisid Rohelised Tööparteiga koostööleppe, saades vastutasuks mitu ministriportfelli. Koostöö jätkus 2020. aasta valimiste järel, kuid erakond naasis opositsiooni 2023. aasta valimiste järel, kui võimule sai Rahvuspartei juhi Christopher Luxoni koalitsioonivalitsus erakondadega ACT ja Uus-Meremaa Esikohal. Rohelised on 15 saadikukohaga Esindajatekoja suuruselt kolmas partei.[5]
Rohelised asutati eesmärgiga kaitsta keskkonda. Viimasel ajal on erakond väljendanud muret rahvusparkides kaevandamise,[6] magevee kvaliteedi, [7] ja naftatootmise tipu kohta.[8] Partei toetab tugevalt jõupingutusi kliimamuutusega tegelemiseks, mis põhinevad teaduslikel tõenditel.
Rohelised on võtnud sõna inimõiguste toetuseks[9] ning USA ja teiste riikide sõjaliste operatsioonide vastu Afganistanis ja Iraagis.[10] Samuti on partei väljendanud kaastunnet palestiinlastele ja kritiseerinud Iisraeli okupatsiooni Palestiina aladel.[11][12]
Erakond on võtnud sõna paljude sotsiaalsete küsimuste arutelus, sealhulgas abieluvõrdsuse seadustamise,[13] varjupaiga taotlemise õiguse, pagulaskvoodi suurendamise[14] ja soolise võrdõiguslikkuse toetuseks.[15]
Partei tunnustab Waitangi lepingu maoorikeelset versiooni Uus-Meremaa asutamisdokumendina ja maoori rahvast Uus-Meremaa põlisrahvana.[16]
Rohelised rõhutavad oma majanduspoliitikas selliseid tegureid nagu jätkusuutlikkus, saaste kaudsete kulude maksustamine ja õiglane kaubandus. Samuti väidab erakond, et majandusliku edu mõõtmisel tuleks keskenduda pigem heaolu mõõtmisele kui majandusnäitajate analüüsimisele.[17] Erakond soovib, et riigis kehtestataks kodanikupalk.[18]
Erakond on varem teinud kampaaniat kanepi legaliseerimise [19] ja selle kasutusega kaasnevate karistuste kaotamise nimel, kui inimesed, kellel on surmaga lõppev haigus, krooniline või kurnav haigus, kasvatavad, omavad või kasutavad kanepit või kanepitooteid ravieesmärkidel.[20]
Roheliste peamine valijabaas on haritud linnaelanikud. Roheliste valijatel on erinevad prioriteedid, kuid suhtuvad keskkonda ja keskkonnaküsimustesse tõsiselt. Samas näitavad uuringud, et väga vähesed inimesed, kes valivad Rohelisi, teevad seda puhtalt keskkonnaprobleemide tõttu.[21]
Roheliselt on kuus võrdse staatusega ametnikku, kes moodustavad erakonna juhituumiku:
Kaasjuhid juhivad erakonna parlamendirühma, erakonna kaaskokkukutsujad juhivad partei täitevvõimu ja poliitika kaaskokkukutsujad juhivad poliitikakomisjoni.
Ajalooliselt oli Rohelistel kaks kaasjuhti, kellest üks oli mees ja teine naine. 2022. aasta mais muudeti see ära ning praeguste reeglite järgi peab erakonnal olema üks naisjuht ja üks mis tahes soost juht. Samuti peab üks juhtidest olema maoori rahvusest.[22] Praegused kaasjuhid on Marama Davidson (alates 2018. aastast) ja Chlöe Swarbrick (alates 2024. aastast).[23]
Under [the party's] proposal, people would be able to legally grow and possess marijuana for personal use.