Astraviec
| Astraviec | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| [ Astraviets ] | |||||
| |||||
|
| |||||
Pindala: 22,6 km²  | |||||
|
Elanikke: 15 116 (1.01.2024)[1] | |||||
|
| |||||
| Koordinaadid: 54° 37′ N, 25° 57′ E | |||||
  | |||||
Astraviec (transkribeerituna Astravets; leedu Astravas, poola Ostrowiec) on linn Valgevenes Hrodna oblastis, Astravieci rajooni halduskeskus. Asub Łoša jõe kaldal.
Linna nimi pärineb tõenäoliselt slaavi keeltest ja tähendab saart. Sellise nime sai asula, kuna Łoša jõgi piiras vana Astravieci kolmest küljest.
Linna piirides on keskkool ja muusikakool. Astraviecis on kino, kultuurimaja ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on XVIII sajandil ning aastal 1911 valminud katoliku kirikud.
Tööstusettevõtetest on Astraviecis metsatööstus ja toiduainetetööstus, toodetakse ehitusmaterjale.
2013. aastal alustati linna lähedale Valgevene tuumaelektrijaama ehitamist. Kahest reaktorist esimene läks käiku juunis 2021.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Astravieci mainitakse esimest korda aastal 1468, mil sealsele kirikule tehti annetus kahe mõõdu vase näol aastas. Toona oli asula Goštautaste valduses. Aastast 1542 oli Astraviec Zygmunt I ja aastast 1546 Zygmunt II Augusti valduses. Hiljem kuulus asula Karyckitele ja Korsakitele, aastast 1775 sai Astraviecist alev.
.jpg)
Aastal 1795 läks alev Poola jagamisel Vene impeeriumi koosseisu. XIX sajandil oli asula Kostrowickite, Sycjanakite ja Žilinskite valduses. Astravieci Kostrowickitele sündis pagenduses Wilhelm Albert Włodzimierz Apolinary Kostrowicki ehk Guillaume Apollinaire, Siberisse küüditatud harul aga Valgevene luuletaja Karuś Kahaniec. Aastal 1888 pandi Astravieci ja Hudahaj raudteejaama vahel käima konka.
.jpg)
Aastast 1921 oli Poola koosseisus, 1939. aastal liideti Valgevene NSV-ga. Aastal 2012 sai Astraviecist linn.