Ateneum

Ateneum
Asutatud 1887
Asukoht Helsingi,  Soome
Aadress Kaivokatu 2, 00100 Helsinki, Suomi
Liik kunstimuuseum
Direktor Marja Sakari
Koduleht https://ateneum.fi

Ateneum on kunstimuuseum Helsingis Rautatientori väljakul Helsingi pearaudteejaama vastas.

Ateneumile kuulub riigi suurim soome kunsti kogu, mis hõlmab ajavahemikku 18. sajandist kuni 1960. aastateni. Kogu tuntumad kohalikud nimed on Albert Edelfelt, Akseli Gallen-Kallela, Helene Schjerfbeck, Hugo Simberg ja Ellen Thesleff. Muude riikide kunstnikest leiab sealt Paul Cézanne'i, Marc Chagalli, Paul Gauguini, Vincent van Goghi, Vilhelm Hammershøi ja Fernand Léger' teoseid.[1]

Ateneumi hoone valmis 1887. aastal ning seal on peale kunsti eksponeerimise ka kunsti õpetatud. Praegugi korraldatakse seal näituste kõrval üritusi ja õpitube.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Ateneumi loomise lugu ulatub 1846. aastasse, kui loodi Soome Kunstiühing (Suomen Taideyhdistys), kes võttis ülesandeks taastada Soomes kvaliteetne kunsti õpetamine ja eksponeerimine. Hoone plaan põhines kunsti- ja kirjandusloolase Carl Gustaf Estlanderi nägemusel, mille järgi koondataks eri kunstiliigid ühe katuse alla.[1]

Hoone autor, Soome arhitekt Theodor Höijer lõi uusrenessansi stiilis hoone. Hoone fassaad on kaunistatud sümbolistlike kujude ja bareljeefidega. Selle kesksel tümpanonil on kujutatud emakest Soomet, kes õnnistab erinevaid kunstiliike, ning tema kõrval habetunud vanemat meest – Väinämöist. Frontooni all on ladinakeelne kiri "Concordia res parvae crescunt" ("Ühtsuses peitub jõud"), mis viitab muuseumi loomisele eelnenud pikkadele vaidlustele. Frontooni kohal on kujutatud Vana-Kreeka tarkuse- ja sõjajumalannat Athenat, kelle järgi on muuseum saanud nime (ateneum tähendab Athena pühamut). Frontoon toetub neljale karüatiidile: Arhitektuurile, Geomeetriale, Maalikunstile ja Skulptuurile (autor Carl Sjöstrand).

Fassaadil peasissepääsu kohal on kolm kuju (autor Carl Sjöstrand) – maalikunstnik Raffael, kujur Pheidias ja arhitekt Donato Bramante –, kes sümboliseerivad hoonega seotud kunstiliike. Neid ümbritsevad paremal ja vasakul bareljeefid (autor Ville Valgren), mis kujutavad vasakult paremale Werner Holmbergi, Robert Wilhelm Ekmani, Alexander Lauréust, Johan Tobias Sergelit, Rembrandti, Bertel Thorvaldseni, Peter Paul Rubensit, Michelangelot, Erwin von Steinbachi, Benvenuto Cellinit, Jules Hardouin-Mansarti, Bernard Palissyd, Karl Friedrich Schinkelit, Carl Ludvig Engelit ja Wilhelm Scholanderi.[1]

Hoone valmis 1887. aastal ning avati külastajatele 13. oktoobril 1888. Algselt majutas hoone Soome Kunstiühingu joonistuskooli (praegune Helsingi kunstiakadeemia), rakenduskunstikooli (praegune Aalto Ülikooli kunsti-, disaini- ja arhitektuurikool)[2] ja muuseumi, 1991. aastast eksponeeritakse seal vaid kunsti.[1]

Kogud

[muuda | muuda lähteteksti]

Ateneumi kogude tuumiku moodustab 18.–20. sajandi Soome kunst, millele lisandub ligikaudu 650 teiste riikide kunstiteost. Kogudesse kuulub umbes 4500 maali ja 750 skulptuuri.[3]

Vanimad teosed on romantistlikud portreed ja Düsseldorfi koolkonna maastikumaalid. Teoste hulka kuulub ka 19. sajandi lõpu Pariisi mõjudega loomingut, vararealistlikke, sümbolistlikke ja Soome kunsti kuldajastu töid. Esindatud on Soome ekspressionism, impressionism, kubism ja sürrealism. Kogu uusimad teosed on mõne aasta vanused. Maalide kõrval kuulub kogusse joonistusi, skitse ja akvarelle. Mahukas skitsiraamatute kogu aitab süüvida kunstnike loomemeetoditesse.[3]

Kogu tuntuimad teosed on Vincent van Goghi "Auvers-sur-Oise'i tänav" (1890), Albert Edelfelti "Luxembourgi aed" (1887), Akseli Gallen-Kallela "Aino triptühhon" (1891), Eero Järnefelti "Alepõletamine" (1893) ja Hugo Simbergi "Haavatud ingel" (1903).

Muuseum eksponeerib oma kogusse kuuluvaid teoseid ka mujal maailmas, igal aastal on mujale laenuks antud 300–600 taiest.[3] Muuseum on avatud iga päev kella 10.00-20.30, välja arvatud esmaspäev.[4]

Huvitavat

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Ateneum oli maailma esimene muuseum, mille kogusse arvati Vincent van Goghi maal ("Auvers-sur-Oise'i tänav"). Maal jõudis sinna 1903. aastal.[5]
  • Ateneumi hoones tegutsenud koolides õppis aastail 1890–1918 vähemalt 30 Eestiga seotud naist, kellest enamik omandas haridust rakenduskunstikoolis. Nende sekka kuulusid näiteks hilisem pisiplastika skulptor ja raamatukunstnik Kristine Mei, maalikunstnik ja graafik Nora Lundgren (ka Nora Lundgren von Samson-Himmelstierna), tarbekunstnik Juuli Suits (ka Julia Suits) ning tekstiilikunstnik ja pedagoog Vanda Juhansoo (ka Juhanson, Johannson, Johanson).[2]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "The story of Ateneum". Ateneumi koduleht. Vaadatud 9. novembril 2021.
  2. ↑ 2,0 2,1 Kai Stahl (2010). "Ateneumi kunstikoolid ja naised Eestist" (pdf). Ariadne Lõng. Lk 3–25. Vaadatud 9. novembril 2021.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 "Our collection". Ateneumi koduleht. Vaadatud 9. novembril 2021.
  4. ↑ "Art Museum- Ateneum". Originaali arhiivikoopia seisuga 08.04.2023. Vaadatud 08.04.2023.
  5. ↑ "International collection". Ateneumi vana koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. märts 2014. Vaadatud 9. novembril 2021.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]