Balti maleturniir

Balti maleturniir oli Nõukogude Liidus individuaal-võistkondlik regionaalne maleturniir, millel osales esimestel turniiridel ainult Balti liiduvabariikide, hiljem lisandus neljanda osalisena Valgevene maleparemik (1960–1962 oli Valgevene asemel Gruusia).

Kolmel aastal (1955–1957) peeti Balti turniir ühtlasi tsooniturniirina, kust parimad kvalifitseerusid NSV Liidu meistrivõistluste poolfinaalturniirile.

Balti turniiridel on mänginud viis maletajat, kes on kuulunud maletippu: 1946. aasta Riias Balti turniiri võitnud külalismeister Moskvast Juri Averbahh (hilisem MM-i pretendentide turniirist osavõtja), 1955. aastal Vilniuses 3.–4. kohta jaganud 19-aastane Mihhail Tal (tulevane maailmameister), 1957. aastal Minskis 2.–3. kohta jaganud Valgevene suurmeister Isak Baliaslaŭski (1950. aastal tuli MM-i pretendentide turniiril teiseks), 1960. aastal Pärnus eesti suurmeister Paul Keres (aasta varem tuli pretendentide turniiril teiseks) ja 1974. aastal külalissuurmeister Leningradist Mark Taimanov (1971. aastal mängis pretendentide matšide veerandfinaalis).

Esimesed Balti turniirid

[muuda | muuda lähteteksti]
Vladas Mikėnas, esimese Balti turniiri võitja

Esimest korda korraldati Balti turniir novembris 1945 Riias. Leedu esindajad Vladas Mikėnas ja Aleksandr Toluš hõivasid turniiril kaks esimest kohta. Kolmandat kohta jagasid Leedu maletaja Isakas Vistaneckis ja Läti esimaletaja Aleksandrs Koblencs. Esikuuikusse tulid ka Eesti maletajad Raul Renter ja Aleksandr Arulaid.

1946. aastal Balti turniiril Vilniuses võitis külalismängija Moskvast Juri Averbahh Vistaneckise ja Mikėnase ees.

Balti tsooniturniirid (1955–1957)

[muuda | muuda lähteteksti]

1955. aastal peeti Vilniuses Balti tsooniturniir, mille võitis Ratmiras Cholmovas (Leedu) Iivo Nei (Eesti) ja Mihhail Tali (Läti) ees. 1956. aastal Tallinnas peetud Balti tsooniturniiril osalesid ka maletajad Valgevenest. Esikohta jagasid Nei ja Aleksei Suetin (Valgevene). Kolmandaks tuli 19-aastane Aivars Ģipslis (Läti). 1957. aasta Balti turniir korraldati Minskis. Võitis Ģipslis Isak Baliaslaŭski ja Suetini ees.

Balti liiduvabariikide ja Gruusia NSV turniirid

[muuda | muuda lähteteksti]

1960., 1961. ja 1962. aastal korraldati nelja liiduvabariigi (Eesti, Läti, Leedu ja Gruusia) individuaal-võistkondlik turniir. Pärnus peetud turniiril (1960) said Eesti maletajad kaksikvõidu (1. Paul Keres 12 punkti 15-st võimalikust, 2. Gunnar Uusi 11 p). Aivars Ģipslis tuli neljandaks, Iivo Nei kuuendaks ja Vladas Mikėnas sai 10. koha.

Palangas peetud turniiril (1961) võitis Nei, Jüri Randviir jagas 4.–5. kohta. Thbilisis peetud turniiril (1962) võitis Gruusia maletaja Aleksandr Buslajev, Nei jagas 3.–4. kohta.

Hilisemate Balti turniiride võitjaid

[muuda | muuda lähteteksti]
Kolmel korral (1961, 1963, 1964) Balti turniiri võitnud Iivo Nei

Vladas Mikėnas tuli teist korda Balti turniiri võitjaks 1965. aastal. Leedu maletajatest on võitnud esikoha veel Gintautas Piešina (1977, 1988), Aloyzas Kveinys (1981) ja Aleksandras Ivanovas (1982, kaasvõitja 1987).

Iivo Nei võitis esikoha lisaks 1961. aastale ka 1963. ja 1964. aastal. Eesti maletajaist on võitjaks tulnud veel Boriss Rõtov (1969), Andres Vooremaa (1970) ja Lembit Oll (kaasvõitja 1987).

Läti maletajatest on turniiri võitjaks tulnud Jānis Klovāns (1967, 1979), Alvis Vītoliņš (1968, 1975), Juzefs Petkēvičs (1971), Ļevs Gutmans (1978), Edvīns Ķeņģis (1985, kaasvõitja 1986) ja Aleksandrs Šabalovs (kaasvõitja 1986).

Valgevene maletajaist on võitnud turniiril esikoha Rõgor Krupski (1966), Vjatšaslau Dydyška (1973, 1974) ja Siarhiej Jufieraŭ (1976). Parim Balti liiduvabariikide maletaja oli 1966. aastal Juzefs Petkēvičs (Läti), 1973. aastal Israels Zilbers (Läti), 1974. aastal Petkēvičs ja 1976. aastal 2.–3. kohta jaganud Anatolijs Šmits ja Petkēvičs (mõlemad Läti).

1968. aastal Pärnus toimunud Balti turniirile (võitja Vītoliņš) jätsid tulemata Leedu ja Valgevene maletajad. Eesti osavõtjate arvu suurendati neljalt kaheksani. Iivo Nei, kes 1968. aastal sai naiste maailmameistri Nona Gaphrindašvili treeneriks ja Balti turniiril ise kaasa ei mänginud, pani oma hoolealuse Baltikumi parematega jõudu katsuma. Gaphrindašvili jäi 14 osavõtjaga turniiril jagama 9.–10. kohta.[1]

Naiste Balti turniirid

[muuda | muuda lähteteksti]
Leedu maletaja Estera Epštein, naiste Balti turniiri kahekordne võitja (1982, 1983)

Balti turniir naistele korraldati esimest korda 1981. aastal Klaipėdas. Valgevene maletajad said kaksikvõidu: Taccjana Zagurskaja (1. koht) ja Rachil Ejdelson (2. koht). Kolmandaks tuli Leedu maletaja Estera Epštein. Eesti parimana jagas Leili Pärnpuu 4.–6. kohta.

Balti turniiri võitnute seas on Valgevene maletaja (lisaks Zagurskajale) Rachil Ejdelson (kaasvõitja 1985), Leedu maletaja Estera Epštein (1982, 1983), Läti maletaja Anda Šafranska (1987) ning Eesti maletajad Maaja Ranniku (1984) ja kolmel korral Tatjana Fomina (1985, 1988, 1990).

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Male Eestis 1965–1969". Koostanud Merike Rõtova. Tallinn: Eesti Raamat, 1972. Lk 53–54

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]