Bernard Giraudeau

Bernard Giraudeau
Bernard Giraudeau 2007. aastal
Sünniaeg 18. juuni 1947
La Rochelle, Prantsusmaa
Surmaaeg 17. juuli 2010 (63-aastaselt)
Pariis, Prantsusmaa
Rahvus prantslane
Amet filminäitleja
filmilavastaja
kirjanik
Tegev 1971–2010
Abikaasa Anny Duperey (1972–1991)

Bernard René Giraudeau (18. juuni 1947 La Rochelle, Prantsusmaa – 17. juuli 2010 Pariis, Prantsusmaa) oli prantsuse filmi- ja teatrinäitleja, filmilavastaja ning kirjanik.

Elulugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Bernard Giraudeau sündis 18. juunil 1947 Lääne-Prantsusmaal La Rochelle’i linnas.

1963. aastal astus ta mereväekooli inseneri eriala õppima ning lõpetas selle järgmisel aastal klassi parimana.

Aastatel 1964–1966 töötas ta kopterikandjal Jeanne d’Arc, siis fregatil Duquesne ja lennukikandjal Clemenceau. Seejärel lahkus ta mereväest ja asus tööle näitlejana. Ta töötas samal ajal mitmesugustes ametites, kaasa arvatud turul ja reklaamiagentuuris.[1]

1971. aastal astus ta Pariisis riiklikku lavakunstiakadeemiasse ning sai sealt 1974. aastal komöödianäitleja kutse.[2] Üks esimesi filme, kus ta üles astus, oli "Deux hommes dans la ville" (1973, lavastaja José Giovanni). Järgnesid rollid filmides ja teatrilavastustes. Elu viimastel aastatel oli ta aktiivne ka kirjanikuna.

1972. aastal abiellus Giraudeau filminäitleja ja kirjaniku Anny Dupereyga. Neil sündis kaks last: 1982. aastal Gaël ja 1985. aastal Sara Giraudeau, kellest sai samuti näitleja. Paar lahutas 1991. aastal.

2000. aastal haigestus Giraudeau vähki. Seetõttu eemaldati ta vasak neer. 2005. aastal avastati tal metastaas kopsus. Giraudeau sõnul pani vähk ta oma elu ümber hindama ja ennast paremini mõistma. Järgnenud aastatel pühendus ta vähihaigete toetamisele Pariisi Curie instituudi ja Gustave-Roussy instituudi kaudu.

Giraudeau suri Pariisis Georges Pompidou nimelises haiglas 17. juulil 2010 vähki. Ta matusetseremoonia toimus Pariisis Saint-Eustache’i kirikus. Ta säilmed on puistatud Atlandi ookeani.[3]

Looming

[muuda | muuda lähteteksti]

Bernard Giraudeau oli tuntud eelkõige filminäitlejana. Tema kõige kuulsamad rollid on romantilises komöödias "La Boum" (1980, lavastaja Claude Pinoteau), draamas "Le Ruffian" (1983, lavastaja José Giovanni) ja põnevikus "Les Spécialistes" (1985, lavastaja Patrice Leconte). Need filmid olid Prantsusmaal erakordselt menukad.

Giraudeau mängis kandvaid rolle ka filmides "Viens chez moi, j’habite chez une copine" (1981, lavastaja Patrice Leconte), "Lemmikpoeg" (Le Fils préféré, 1994, lavastaja Nicole Garcia), "Veepiisad tulistel kividel" (Gouttes d’eau sur pierres brûlantes, 2000, lavastaja François Ozon), "Väike Lili" (La Petite Lili, 2002, lavastaja Claude Miller), "See päev" (Ce jour-la, 2003, lavastaja Raúl Ruiz), "Kadunud meremehed" (Les Marins perdus, 2003, lavastaja Claire Devers), "Mina olen palgamõrvar" (Je suis un assassin, 2004, lavastaja Thomas Vincent), "Chok-Dee" (2005, lavastaja Xavier Durringer) jne.

Giraudeau proovis kätt ka filmilavastajana. Ta lavastas neli filmi: telefilmi "La Face de l’ogre" (1988), Andrée Chédidi romaani ainetel valminud mängufilmi "L’Autre" (1991), telefilmi "Un été glacé" (1992) ja filmi "Les Caprices d’un fleuve" (1996).

Aastatel 1992–2003 valmis tal neli dokumentaalfilmi, mis moodustavad sarja "Bernard Giraudeau reisid". Nende teemaks on Ladina-Ameerika: Amasoonia (film "La Transamazonienne", 1992), Tšiili (filmid "Un ami chilien" ja "Chili Norte – Chili Sure", 1999), aga ka Filipiinid (film "Esquisses Philippines", 2003).

Kirjanikuna andis ta aastail 1992–2007 välja kaheksa raamatut. Neist kahe esimese, "La Transamazonienne" ja "Les caprices d’un fleuve" pealkiri langeb kokku tema samal aastal valminud filmi omaga. Ta kirjutas ka fotograafiast, avaldas lasteraamatuid ja audioraamatuid, näiteks luges prantsuse keeles sisse Harry Potteri romaanide sarja.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Le cancer a emporté Bernard Giraudeau". Libération. 17. juuli 2010. Vaadatud 22. veebruaril 2021.
  2. ↑ "Bernard Giraudeau". Rue du Conservatoire. Vaadatud 22. veebruaril 2021.
  3. ↑ "Morts en 2010: où sont-ils enterrés?". celemondo.com. 10. jaanuar 2011. Vaadatud 22. veebruaril 2021.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]