Beyond: Two Souls

Arendaja Quantic Dream
Väljaandja(d) * Sony Computer Entertainment * Quantic Dream (PC)
Režissöör David Cage
Produtsent Charles Coutier
Disainer Sophie Buhl
Programmeerija Damien Castelltort
Kunstnik Christophe Brusseaux
Kirjanik David Cage
Helilooja Lorne Balfe
Platvorm(id) * PlayStation 3 * PlayStation 4 * Windows
Avaldatud 8 October 2013
Žanr(id) Interaktiivne draama, märuli-seiklus
Režiim(id) Üksikmäng, mitmikmäng

"Teisel pool: Kaks hinge" ehk Beyond: Two Souls on põnevus-seiklusmäng, mille on välja töötanud Quantic Dream ja välja andnud Sony Computer Entertainment. See ilmus 8. oktoobril 2013 PlayStation 3 jaoks ning 24. novembril 2015 PlayStation 4 jaoks. Quantic Dreami ise avaldatud Windowsi port lasti välja 22. juulil 2019.

Mängus on Jodie Holmes, üks kahest mängitatavast tegelastest. Teine on kehatu üksus nimega Aiden: eraldi hing, mis on Jodiega seotud sünnist saati. Jodie, keda kujutab Elliot Page, omab üleloomulikke jõude oma psüühilise sideme kaudu Aideniga, kasvades noorukieas täiskasvanuikka, õppides samal ajal kontrollima Aidenit ja võimeid, mida nad jagavad. Willem Dafoe osaleb Nathan Dawkinsina, paranormaalsete aktiivsuste osakonna teadlasena ja Jodie surrogaatisa-figuurina. Mängus osalenud näitlejad töötasid aasta kestnud projekti ajal Quantic Dream’i Pariisi stuudios, et esitada võtteplatsil häälnäitlemist ja liikumist jäädvustavat näitlemist.

Beyond: Two Souls esilinastus 2013. aasta Tribeca filmifestivalil, teine kord, kus festival tunnustas videomängu. Kirjanik ja režissöör David Cage ütles, et mänguarendusstuudiod peaksid pakkuma "interaktiivset jutuvestmist", mida saavad mängida kõik, ka neid, kes ei ole videomängude mängija. Mäng pälvis vabastamisel kriitilise polarisatsiooni ja müüdi 2018. aasta juuliks 2,8 miljonit ühikut.

Mänguviis

[muuda | muuda lähteteksti]

Beyond: Two Souls on märuli-seiklusmäng, mis nõuab, et mängija liigutaks ja juhataks tegelast stseenis olevate objektidega toimima ja muude mittemängivatega tegelastega suhtlema, et lugu edasi liikuda. Mängija juhib Jodiet peamiselt mängusiseste keskkondade kaudu. Peaaegu igal ajal saab mängija (või kahe mängijaga mängu ajal teine ​​​​mängija) vahetada selle asemel Aideni juhtimisele. Aiden kui kehatu üksus eksisteerib püsivalt noclip-režiimis ja võib liikuda läbi seinte, lagede ja muude takistuste; siiski piirdub ta liikumisega ainult teatud raadiuses Jodie ümber nende vaimse seotuse tõttu.[1]

Jodiena mängides sisaldab mäng interaktiivseid valge täpiga tähistatud objekte, millega saab suhelda mängukontrolleri pulga vastavas suunas kallutades. Kui Jodie peab sooritama konkreetse toimingu, ilmuvad ekraanile ikoonid, mis paluvad mängijal teatud kontrolleri nuppe vajutada ja/või all hoida. Vestlusviibad hõljuvad õhus, valides vaikimisi teatud valiku, kui valimiseni kulub liiga palju aega. Märuli-ja tegevusjadade ajal, nagu tagaajamised või käsivõitlus, liigub kinematograafia aegluubis, samal ajal kui Jodie sooritab füüsilise manöövri; selle aja jooksul peab mängija määrama Jodie liikumissuuna ja suunata toimingu lõpetamiseks kontrolleri pulka selles suunas. Teised jadad nõuavad reaalajas vargsi(stealth), mis paneb mängija Jodie läbi keskkondade hiilima, koordineerides samal ajal teatud toiminguid Aideniga. Teatud tegevusjadade ebaõnnestumine muudab peatüki (ja mõnikord ka hilisemate peatükkide) kulgu ja mõnel juhul viib mittemängitava tegelase surma.[2] [3]

Aideni kontrollides muutub mäng monokromaatiliseks. Hallide varjundite hulgast tõstab interaktiivseid objekte esile aura, mis särab ühes mitmest värvist, kusjuures aura värv näitab tema potentsiaalset koostoimet: oranži tegelasi võib vallatada, punaseid tegelased võib kägistada, sinised objektid (või keskkonnamõjudega tegelased) ümber lükata ja rohelised tegelasi ravida. Jodie sageli kutsub Aidenit, et ta oma võimetega aitas Jodiet, nagu näiteks luua enda ümber kaitsekilbi, lubama surnutel enda kaudu elavatega rääkida, andma talle võimaluse näha lähimineviku sündmusi ja võimaldada tal ravida tegelase haavu.[2] [3]

Kui mängija teeb mängu jooksul valikuid, selgub mängu süžee. Lisaks dialoogide ja lugude arengu mõjutamisele saab tervete stseenide (ja mõnel juhul ka mitu peatükki hilisemate stseenide) tulemust mängija valikutest lähtuvalt teatud määral manipuleerida. Need valikud on tavaliselt moraalsed otsused, mis tehakse Jodie dialoogivalikute kaudu, sekkumine erinevate tegelastega, edu või ebaõnnestumine tema võitlusstseenides või psüühilised tegevused, mida mängija otsustab lasta Aidenil sooritada.[4] Valikupõhiste tulemuste näideteks on peatükk pealkirjaga “Pidu”(The Party), kus mängijale antakse valida, kas vallandada jõhker kättemaks grupi kiusajate vastu või lihtsalt põgeneda, ja peatükk pealkirjaga “Saatkond”(The Embassy), kus mängija saab osaleda psüühilise teabega kättesaamist või riskida missiooni, sundides ühte valvuritest enesetappu sooritama. Valikud määravad ka Beyond: Two Souls’i finaali, kuna mängija võib kogeda suvalist arvu võimalikke süžeelõppe.[5]

Süžee

[muuda | muuda lähteteksti]

Noor Jodie Holmes (Caroline Wolfson) elab koos oma kasuvanematega äärelinna kodus. Jodiel on sünnist saati olnud psüühiline side salapärase olendiga nimega Aiden, kellega ta saab suhelda ja sooritada telepaatilisi toiminguid, nagu näiteks inimeste mõistuse omamine ja teatud objektidega manipuleerimine. Pärast seda, kui mõne naabruskonna lastega juhtus intsident, mille tulemusena Aiden ühe lastest peaaegu tappis, otsivad Jodie kasuvanemad abi, et tema seisundi eest hoolitseda, jättes ta alaliselt Ameerika Ühendriikide paranormaalse tegevuse osakonna arstide Nathan Dawkinsi (Willem Dafoe) ja Cole Freemani (Kadeem Hardison) hoole alla.

Kahe arsti hoole all õpib Jodie aeglaselt Aidenit ja nende jagatud volitusi kontrollima. Selle aja jooksul ehitavad Nathan ja Cole kondensaatorit – portaali, mis ühendab elavate maailma surnute maailmaga ehk Inframaailmaga. Ühel õhtul saab Nathan teada, et tema naine ja tütar hukkusid autoõnnetuses. Püüdes teda lohutada, avastab Jodie, et suudab surnute vaime inframaailmast suunata - ta aitab vaimudel rääkida elavatega tema füüsilise kontakti kaudu loodud psüühilise sidemega. Aastate möödudes otsib teismeline Jodie (Elliot Page) oma sõltumatust nii arstidest kui ka Aidenist ning proovib mitu korda normaalset elu elada. Igal katsel sekkub Aiden, mis lõpeb katastroofiga.

Ühel hetkel palub Nathan Jodie abi lahti purunenud kondensaatoriga. Pärast Inframaailma vaenulike olendite vastu võitlemist õnnestub Jodiel kondensaator välja lülitada ja hoiatab Nathanit, et ta ei ehitaks uut. See pälvib CIA(Central Intelligence Agency ehk Luure Keskagentuur) tähelepanu, kes saadab agent Ryan Claytoni (Eric Winter) Jodiet sundvärbama. Pärast koolitust läheb nüüdseks täiskasvanuks saanud Jodie väliagendina mitmele missioonile, sageli koos Ryaniga, kellest ta aeglaselt tõmbab. Ühel sellisel missioonil Somaalias määratakse Jodie tapma sõjapealik, kuid ta saab hiljem aru, et sihtmärk, kelle ta tappis, ei olnud sõjapealik, vaid riigi healoomuline president.Raevunud Jodie põgeneb vastikult, hoolimata Ryani palvetest. Reeturiks tituleeritud Jodie muutub põgenikuks, kes hiilib kõrvale CIA vägede tagaajamisest. Teel sõbruneb ta väikese grupi kodututega, kellest ühel ta aitab sünnitada tüdruku nimega Zoey, ja elab põlisameeriklaste perekonnas, päästes neid pahatahtliku üksuse käest. Lõpuks tabab CIA Jodie uuesti pärast seda, kui ta püüab taastada sidet oma katatoonilise bioloogilise emaga, keda on aastakümneid sõjaväehaiglas hoitud ja sunniviisiliselt uimastatud.

CIA annab Jodie üle Nathanile, nüüdseks Paranormaalsete Nähtuste Osakonna(PNO) tegevdirektorile, kes jälgib PNO uusimat kondensaatorit, koodnimega “Must Päike”(ingl. Black Sun). Ta avaldab, et CIA on nõus Jodie lahti laskma, kui ta nõustub viimase missiooniga. Jodie ja CIA meeskond eesotsas Ryaniga hävitavad veealuse rajatise, kus asub Hiinas väljatöötatud kondensaator, enne kui seda kasutatakse Ameerika Ühendriigi ründamiseks. Seejärel saab Jodie teada, et Nathan ehitas miniatuurse kondensaatori, et rääkida ainult oma perekonnaga, kuid edutult. Pärast seda, kui Jodie on näidanud Nathanile, et tema keeldumine neid lahti lasta paneb nad ainult kannatama, proovib Jodie lahkuda, kuid CIA hoiab teda vangistuses – organisatsioon on pidanud teda liiga ohtlikuks, et vabaks saada ja kavatseb ta samale saatusele allutada nagu tema ema. Praegu hulluks muutunud Nathan teatab Jodie'le, et ta kavatseb sulgeda “Musta Päikese” kaitsevälja, liites kaks maailma kokku ja muutes surma mõttetuks. Aiden on liiga nõrk, et Jodiet vabastada, kuid ta võtab Ryani ja Cole’iga ühendust, juhatades nad tema juurde. Pärast seda, kui Nathan kaitsevälja sulgeb, jälitavad kolmik teda “Musta Päikese” südamesse, eesmärgiga see hävitada.

Nende teekonnal “Musta Päikese” poole saavad Cole'i olendid vigastada ja Ryan ohverdab oma turvalisuse, et Jodie elus hoida. Lõpuks astub Jodie “Musta Päikese” lähedal Nathani vastu. Nathani kas tapab Aiden või teeb ta enesetapu, et oma perega taasühineda. Kui Jodie kondensaatori välja lülitab, avaneb tal nägemus – Aiden on tema surnult sündinud kaksikvend. Jodie peab tegema valiku: minna tagasi elavate inimeste maailma või minna edasi Inframaailma ja taaskohtuda kõigiga, kelle ta on kaotanud. Kui Jodie valib “Elu”, katkeb tema side Aideniga ja ta pole CIA-le enam kasulik. Jodie peab valima, kuidas oma elu elada, kas üksi või koos Ryani, Jay või Zoey ja tema perega. Kui Jodie valib “Teist poolt”, ühineb ta Aideni ja teiste infrastruktuurimaailmas kadunutega ning sureb selle käigus. Ta jälgib jätkuvalt neid, kes jäävad elavasse maailma, hoiatades praegu teismelist Zoeyd eelseisva ohu eest. Loo lõpuks on Inframaailm muutunud mitte nii kauges tulevikus laialt levinud ohuks. Jodie valmistub ohule vastu astuma.

Väljatöötlus

[muuda | muuda lähteteksti]
David Cage avaldab Beyond:Two Souls'i Sony E3 2012 koha peal

Quantic Dream’i asutaja ja tegevjuht David Cage kuulutas Sony pressikonverentsil Electronic Entertainment Expo 2012 ajal välja Beyond: Two Souls’i. Ta näitas publikule mängu debüüdi treilerit, mis sisaldas mängusiselist graafikat.[6] Kui tal paluti võrrelda Beyond: Two Soulsi Quantic Dream’i eelmise mänguga Heavy Rain, kirjeldas Cage Beyond’i kui "rohkem tegevust juhinduvat kogemust", mis pakub "palju otsesemat juhtimist" ja "palju suurejoonelisemat tegevust" kui 2010. aasta põnevik. [6] Cage on nimetanud oma mänge "täielikult juhitavateks", tunnistades samas, et "kui on olemas tegevusjada, siis jah, me integreerime need kiire aja sündmuste(quick time events ehk QTE) jadad... uuel viisil."[7]Erinevalt Quantic Dream’i eelmisest mängust ei tohtinud Beyond olla PlayStation Move’iga ühilduv.[8] Varasemad Cage'i loodud mängud, mida on nimetatud "sepistatud psühholoogilisteks thrilleriteks", näitavad, et emotsionaalne narratiiv on Quantic Dream’i mängu arengus kriitiline element.[9]Mängu stsenaarium oli umbes 2000 lehekülge pikk[10] (keskmine stsenaarium on 95–125 lehekülge pikk; iga lehekülg on umbes üks minut ekraaniaega).[11] "Meie pidime tegema 30, 40 lehekülge päevas. See on hullumeelsus võrreldes filmiga," ütles Page ühes intervjuus. "Jodie elab palju läbi. See on selle tüdruku jaoks uskumatult emotsionaalne lugu ja teekond."[10]

Quantic Dream, arenenud motion capture stuudio ja videomängude arendaja, nõudis Beyond: Two Souls’i näitlejatelt nii motion-capture näitlemist kui ka häälnäitlemist võtteplatsil.[9] Mängus osalenud näitlejad töötasid aastapikkuse projekti ajal Pariisi stuudios, et sooritada ekraanil nähtavaid füüsilisi toiminguid nende täielikult realiseeritud videomängu graafiliste tegelaste poolt.[12] [13] Vahepeal lõid Quantic Dream’i programmeerijad, kunstnikud ja animaatorid eesotsas kunstijuhi Christophe Brusseaux'ga mängus nähtud arvutiga loodud kujutisi(computer generated images ehk CGI). David Cage kirjutas ja juhendas ning Guillaume de Fondaumière oli tegevprodutsent.[14] [15]

Beyond: Two Souls on pühendatud heliloojale Normand Corbeilile, kes suri 25. jaanuaril 2013 kõhunäärmevähi tõttu.[16] Corbeil oli töötanud Quantic Dream’i Heavy Rain’i ja selle eelkäija Fahrenheit’i kallal ega suutnud oma tööd Beyondiga lõpetada. Lorne Balfe, kes kirjutas Assassin's Creed III partituuri, asendas Corbeili väljatöötamis rolli mängu heliloojana pärast Corbeili surma.[17] Balfe kaastöötaja Hans Zimmer liitus temaga produtsendina 2013. aasta augustis.[18]

27. aprillil 2013, viis kuud enne mängu debüüti, avaldas Quantic Dream uue treileri ja demonstreeris 2013. aasta Tribeca filmifestivalil 35 minutit mängust, kus osalesid nii Page kui ka Cage.[19] See on alles teine kord, kui filmifestival tunnustas videomängu, esimene on 2011. aasta L.A. Noire.[20] Vahetult enne mängu ülemaailmset väljaandmist tehtud intervjuudes selgitas Cage, et arendusstuudiotel nagu Quantic Dream on kohustus pakkuda "interaktiivset jutuvestmist", mida saavad mängida kõik, ka mittemängijad.[21]

Avaldamine

[muuda | muuda lähteteksti]

5. septembril 2013 teatas PlayStation’i ajaveeb, et mängu Beyond: Two Souls demo avaldatakse 1. oktoobril 2013 USA-s, 2. oktoobril Euroopas ja 3. oktoobril Jaapanis, umbes nädal enne kogu mängu ülemaailmset väljalaskmist. Vaatamata demo ametlikule avaldamiskuupäevale lubati mõnel tasulise tellimusteenuse PlayStation Plus kasutajal demo kätte saada nädal varem, 24. septembril 2013. GameStop andis sel päeval välja ka piiratud arvu beeta võtmeid.[12] [22]Täismäng ilmus 8. oktoobril 2013 Põhja-Ameerikas, 9. oktoobril 2013 Euroopas, Austraalias ja Uus-Meremaal ning 11. oktoobril 2013 Ühendkuningriigis.[23] [24] [25] [26]

Mängu Euroopa versioon on tsenseeritud nii, et PEGI hinnang jääb 18 asemel 16 juurde. Tehti kaks muudatust, mis hõlmasid 5–10 sekundit mängu.[27]

Kohe pärast mängu väljaandmist ilmusid Redditi veebikogukonnas alastipildid Jodie'st. Jodie näib mängus dušistseenis alasti, kuid pole täielikult nähtav. Tööstusanalüütikud järeldasid, et pildid on loonud ja üles laadinud isik, kelle valduses on PlayStation 3 arendaja, mis võimaldas selliseid kvaliteedi tagamise(quality assurance ehk QA) funktsioone nagu "vaba kaamera" režiim. Sony astus kohe samme nende eemaldamiseks, paludes kogukonna abi, selgitades, et pildid olid digitaalsest mudelist, mitte Page'ist, kellel on "alastuse keelamine". Pildid eemaldati veebisaidilt.[28]

2015. aasta juuniks teatas Quantic Dream PlayStation 4 versioonist Beyond: Two Souls Põhja-Ameerikale, Euroopale ja PAL-piirkonnale koos Heavy Rain’iga. PlayStation 4 versioon mängust Beyond: Two Souls ilmus 24. novembril ja Heavy Rain’i remaster 1. märtsil 2016. Mõlemat mängu sisaldav pakett anti seejärel füüsiliselt välja Blu-ray-plaadil. [29] [30]

2019. aasta märtsis toimunud Mänguarendajate Konverentsil(Game Developers Conference ehk GDC) teatas Epic Games, et Quantic Dream avaldab Heavy Rain, Beyond: Two Souls ja oma uusima mängu Detroit: Become Human Windows’ile, mille väljalasked toimuvad 2019. aasta jooksul. Mängud olid saadaval ainult Epic Games Store aasta jooksul pärast nende väljaandmist, enne kui need ilmusid teistele kauplustele.[31] Demo tehti kättesaadavaks 27. juunil 2019; Seejärel avaldas Quantic Dream 22. juulil 2019 poes teose Beyond: Two Souls.[32] [33]

Vastuvõtt

[muuda | muuda lähteteksti]

Beyond: Two Souls sai avaldamisel polariseeritud hinnanguid.[34] Arvustuste koondaja Metacritic kirjeldas selle vastuvõttu kui "segatud". Kriitikud kiitsid Page'i tegelaskuju Jodie Holmesi ja Dafoe esinemist Nathan Dawkinsina, samuti tehniliste detailide hulka mängu animatsioonides ja graafikas. Üldiselt kiideti ka keerulist liikumise jäädvustamist, interaktiivset jutuvestmismehhanismi, emotsionaalset heliriba ja võimet meelitada mittemängijaid.[13] [35] [36] [37] PlayStation Official Magazine (Ühendkuningriik) rääkis ausalt mängust, mis kasutab kiireid sündmusi vastuvõetavama lahenduse üle: "kaotate selge kontrolli", kuid uskudes, et Beyond võidab lõppkokkuvõttes näiteks oma kujundites: "PS3 graafiline tipphetk" ja Page jõudlus: "Hämmastav ... [nad] on nööpnõel, mis hoiab kogu hullumeelsuse koos valusalt inimliku kohaloluga."[38] Polygonile avaldas mängu kirjutamine vähem muljet, kuid ta oli vaimustuses Quantic Dreami võimest "täiustada uut viisi lugude rääkimisest" koos "hämmastavalt suurepärase" liikumise jäädvustusega.[46] GameSpot nimetas mängu "haaravaks seikluseks", märkides, et mängu valikud annavad mängijale võimaluse kujundada, milliseks inimeseks Jodie saab, pannes meid "tema eest väga hoolima ... ja armuda selle noore naisesse ja tema erakordse elu vaimustusse".[4] Game Revolution kiitis mängu kui "kummaliselt uhkeks", kinnitades, et Quantic Dream on endiselt lugude põhise žanri liider, nimetades nende kvaliteetset filmilikku mängu "Beyond: Two Soulsi päästvaks armuks".[35] GamesTM nimetas Page'i esitust "tõeliselt hingekosutavaks ... üheks tõeliselt suurepäraseks videomängunäitlemise esitluseks" ja kirjeldas Cage'i kui "visionääri; kedagi, kes usub mängude ja interaktiivsuse jõusse. Beyond: Two Souls on tema kõige ambitsioonikam ja täielikum töö tänaseni."[39]

Kui Electronic Gaming Monthly kiitis visuaale, esitusi ja "julget, žanri trotsivat disainitööd", väljendasid nad ka pettumust seoses Quantic Dream'iga; austades selle aastatepikkust "jultumust", nihutades mängumeediumi piire, kuid lõpuks ei kuulanud tagasisidet ja esitades selle asemel "järjekordse vigase katse – mõnes mõttes parem, mõnes mõttes halvem".[40] GamesRadar+ kiitis mängu uuenduslikkust, vapustavat valikut valikut ja Page jõudlust, kuid hoiatas, et “mänguviis ei esita teile kunagi tõelist väljakutset”.[41] IGN-i mänguveebisait kritiseeris mängu liiga passiivse ja vähenõudliku mängukogemuse pakkumise pärast: "Ei ole mõistlik üles ehitada ootusi, et saame oma tegevusi valida ja seejärel võtta see meilt ära seal, kus see tundub kõige olulisem" ning porine ja keskendumatu interaktiivne draama, "et panna mõttetule vägivallale konditsioneeritud mängijad midagi tundma".[42] Joystiq kritiseeris mängu tugeva tegelastega suhtlemise puudumist ja selle uskumatut, ettekavatsematu rumalat süžeed.[43] Destructoid kritiseeris mängu õhukest tegelaste esitust ja sagedasi narratiivseid tupikteid, samuti sisuka interaktiivsuse puudumist.[44] Eurogamer'i toimetaja võttis vastu selle, et "kurnav, sentimentaalne" mäng on "kõik lugu", võrreldes seda teiste mängudega, mis "annavad mängijale täieliku kontrolli", mängija valikute triviaalsuse jälgimine võib muuta iga iseseisvunud mängu tooni peatükis, kuid üldine lugu on "läheb kuhu iganes see läheb".[45]

Müük

[muuda | muuda lähteteksti]

2013. aasta juulis teatati, et Beyond: Two Souls oli 2013. aasta kahekümne enim ettetellitud mängude hulgas[46] ja et 2013. aasta lõpuks müüdi mängu esimese kolme kuu jooksul üle maailma miljon eksemplari.[46] [47] Mängu müüdi selle aja jooksul Quantic Dreami kodumaal Prantsusmaal üle 70 000 eksemplari, mis on rohkem kui eelmine mäng Heavy Rain selle kolmekuulise debüüdi ajal.[48] [49] Heavy Raini eelarve oli 22 miljonit dollarit ja Beyond: Two Souls’i eelarve 27 miljonit dollarit, mis ei sisalda ligikaudu 18 miljonit dollarit turundus- ja levitamiskulusid.[50]

2018. aasta juuliks oli Beyond: Two Souls müüdud 2,8 miljonit eksemplari, millest sai üks enimmüüdud PlayStation 3 videomänge.[51] [52]

Pärand

[muuda | muuda lähteteksti]

Novembris 2014 arutas David Cage videomängude tulevikku ja viitas mängutööstuses toimuvatele pidevatele muutustele. "Alati leidub mänge kõvadele mängijatele, kes näevad mänge oskustepõhise spordina või võimalusena oma sõpradega võistelda," ütles ta. Ta viitas ka vaba mängijatele, kes mängivad mänge "ainult hobina, nagu paljud nutitelefonide mängud". Seejärel ütles ta: "Püüame välja töötada kesktee, mängudega, mis püüavad rääkida lugu, kanda tähendust ja kus vägivald ei ole põhitegevus. Ennekõike püüame tekitada emotsioone, panna mängijaid elada midagi tugevat ja ainulaadset, mis jääb videomängus ambitsioonikaks väljakutseks."[53]

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]
Aasta Auhind Kategooria Nominent Tulemus Ref.
2012 Destructoid's Best of E3 2012 Best PlayStation 3 Game Beyond: Two Souls Nomineeritud [54]
Game of the Show Nomineeritud
Digital Spy's Best of E3 Awards Best New Game Runner-up [55]
Electronic Gaming Monthly Presents: The Best of E3 2012 Best Adventure Game Võidetud [56]
Best PS3 Game Nomineeritud
Biggest Surprise of E3 Nomineeritud
Game of the Show Nomineeritud
Eurogamer's Best of E3 2012 Best Game Announcement Nomineeritud [57]
Best Video Võidetud
Game of the Show Nomineeritud
Game Critics Awards Best Action/Adventure Game Nomineeritud [58]
Best Original Game Nomineeritud
GameSpot's Best of E3 Awards Best of E3 Võidetud [59]
GamesRadar+'s Best of E3 2012 Best Elliot Page Jodie Holmes Võidetud [60]
Best Non-Sequel Beyond: Two Souls Runner-up
Most Valuable Game Award Võidetud [61]
GameTrailers's Best of E3 2012 Awards Best Graphics Nomineeritud [62]
IGN's Best of E3 2012 Awards Best Action Game Nomineeritud [63]
Best New Franchise Nomineeritud
Best Overall Game Nomineeritud
Best PS3 Game Nomineeritud
PlayStation Universe's E3 2012 Awards Best Game Runner-up [64]
Polygon's E3 2012 Editor's Choice Võidetud [65]
The Daily Telegraph's E3 2012: Best in show Game most likely to win an Oscar Võidetud [66]
2013 Behind the Voice Actors Awards Best Female Vocal Performance in a Video Game Elliot Page Nomineeritud [67]
Business Insider's 15 Video Games From 2013 Everyone Should Play Beyond: Two Souls Võidetud [68]
Canada.com's Top video games of 2013 PlayStation 3 Game of the Year Võidetud [69]
Destructoid's Best of 2013 Best Console Exclusive Beyond: Two Souls Nomineeritud [70]
Eurogamer's Readers' Top 50 Games of 2013 Nineteenth [71]
Game Critics Awards Best Console Game Nomineeritud [72]
GameSpot's Editors' Top 10 Lists Chris Watters' Top 10 Games For 2013 Viies [73]
Zorine Te's Top 10 Games For 2013 Üheksas [74]
Tom Mc Shea's Top 10 Games For 2013 Üheksas [75]
Jess McDonell's Top 10 Games For 2013 Üheksas [76]
Hardcore Gamer's Game of the Year Awards 2013 Best New Character Jodie Holmes Nomineeritud [77]
Best PS3 Game Beyond: Two Souls Nomineeritud [78]
Best Voice Acting Nomineeritud [79]
Best Writing Nomineeritud [80]
Editor's Choice: Kevin's Top 10 Games of 2013 Seitsmes [81]
Editor's Choice: Lee's Top 10 Games of 2013 Kuues [82]
Editor's Choice: Steve's Top 10 Games of 2013 Kolmas [83]
The Huffington Post's 10 Best Video Games Of 2013 Üheksas [84]
Ping Awards Best Console Game Nomineeritud [85]

[86]

Best Graphics Võidetud
Innovation Award Võidetud
Slant Magazine's 25 Best Video Games of 2013 Best Video Game Seitsmeteistkümnes [87]
PlayStation Awards Users' Choice Award Võidetud [88]
Spike Video Game Awards Best Voice Actor Willem Dafoe Nomineeritud [89]
Best Voice Actress Elliot Page Nomineeritud [90]
The Daily Telegraph Video Game Awards 2013 Best Performer Nomineeritud [91]
The Globe and Mail's The best video games you'll be playing in 2013 Beyond: Two Souls Kuues [92]
TSA Overall Game of the Year 2013 Neljas [93]
USA Today's Best video games for teens and adults Nomineeritud [94]
2014 British Academy Games Awards Best Artistic Achievement John Rostron, David Cage, Guillaume de Fondaumière Nomineeritud [95]
Best Original Music Lorne Balfe Nomineeritud
Best Performer Elliot Page Nomineeritud
17th Annual D.I.C.E. Awards Outstanding Achievement in Animation Beyond: Two Souls Nomineeritud [96]
Outstanding Achievement in Original Music Composition Nomineeritud
Outstanding Achievement in Story Nomineeritud
G.A.N.G. Awards Audio of the Year Nomineeritud [97]

[98]

Best Soundtrack Album Võidetud
Best Dialogue Nomineeritud
International Film Music Critics Association Awards Best Original Score for a Video Game or Interactive Media Nomineeritud [99]
National Academy of Video Game Trade Reviewers Awards Animation Nomineeritud [100]
Camera Direction in a Game Engine Nomineeritud
Control Design (3D) Nomineeritud
Game, Original Adventure Võidetud
Graphics (Technical) Nomineeritud
Lead Performance in a Drama Elliot Page Nomineeritud
Lighting/Texturing Beyond: Two Souls Nomineeritud
Supporting Performance in a Drama Willem Dafoe Nomineeritud
Use of Sound (New IP) Beyond: Two Souls Nomineeritud
Writing in a Drama David Cage Nomineeritud
Satellite Awards Outstanding Action/Adventure Video Game Beyond: Two Souls Nomineeritud [101]
  1. ↑ Bowers, Brian (10. oktoober 2013). "'Beyond: Two Souls' a solid tale bogged down by gameplay". web.archive.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. oktoober 2013.
  2. ↑ 2,0 2,1 Cage, David (11. juuni 2013). "BEYOND: Two Souls – Gameplay from E3 2013". web.archive.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016.
  3. ↑ 3,0 3,1 Andrews, Stuart (oktoober 2014). "Beyond: Two Souls". Trusted Reviews (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 4. august 2017.
  4. ↑ 4,0 4,1 McShea, Tom (8. oktoober 2013). "Beyond: Two Souls". Trusted Reviews (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 12. oktoober 2013.
  5. ↑ Boudreaux, Brian (29. oktoober 2013). "press X to story : PLAYER CHOICE AND BRANCHING NARRATIVE IN BEYOND: TWO SOULS". web.archive.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. jaanuar 2015.
  6. ↑ 6,0 6,1 Pinsof, Allistair (4. juuni 2012). "E3: Quantic Dream unveils Beyond: Two Souls". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. juuni 2013. Vaadatud 22. mail 2024.
  7. ↑ "David Cage rants about quick-time events". Eurogamer.net (inglise). 20. august 2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. november 2018.
  8. ↑ "Heavy Rain dev confirms work on PS4 game has begun". Eurogamer.net (inglise). 21. märts 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. märts 2013.
  9. ↑ 9,0 9,1 Stuart, Keith (22. märts 2013). "Beyond: Two Souls – preview". The Guardian (Briti inglise). ISSN 0261-3077. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. november 2013.
  10. ↑ 10,0 10,1 Pham, Alex (19. juuli 2012). "Hero Complex". Los Angeles Times (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 1. juuli 2013.
  11. ↑ "Screenwriting: Script Length". 22. juuni 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. juuni 2014.
  12. ↑ 12,0 12,1 "Beyond: Two Souls Demo Coming October 1st – PlayStation.Blog". web.archive.org. 24. detsember 2016. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. detsember 2016.
  13. ↑ 13,0 13,1 Morales, Aaron (8. oktoober 2013). "Video game review: Ellen Page elevates 'Beyond: Two Souls'". EW.com (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 22. november 2015. Vaadatud 22. mail 2024.
  14. ↑ Ohannessian, Kevin (19. juuli 2013). "Director David Cage on Playing a Life in Full in "Beyond: Two Souls".
  15. ↑ Colm, Ahern (11. oktoober 2013). "Interview: Beyond: Two Souls Executive Producer Guillaume de Fondaumière". GodisaGeek.com (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuli 2014.
  16. ↑ "Heavy Rain composer Normand Corbeil passes away, aged 56". Engadget (Ameerika inglise). 28. jaanuar 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. jaanuar 2013.
  17. ↑ "Hans Zimmer Website". hans-zimmer.com. 14. aprill 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. august 2013.
  18. ↑ Conditt, Jessica (22. august 2013). "Beyond: Two Souls soundtrack from Hans Zimmer and Lorne Balfe". Engadget (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 7. märts 2016.
  19. ↑ Thomsen, Michael (3. mai 2013). "Beyond: Two Souls Woos Movie-Goers at Tribeca Film Festival". IGN (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2014.
  20. ↑ Pinsof, Allistair (28. aprill 2013). "Beyond: Two Souls Tribeca trailer + 35 minutes of footage". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. juuli 2013.
  21. ↑ Hillier, Brenna (25. september 2013). "Beyond: Two Souls - David Cage talks movies, audience, accessibility". VG247 (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 10. november 2014.
  22. ↑ Makuch, Eddie (24. september 2013). "GameStop now offering Beyond: Two Souls beta keys". GameSpot (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 29. november 2013.
  23. ↑ Osgood, Derek (1. märts 2013). "Willem Dafoe, Ellen Page Star in BEYOND: Two Souls October 8th". PlayStation.Blog (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 23. mai 2013.
  24. ↑ Roberts, Brendan (4. juuni 2013). "Beyond: Two Souls Release Date Announced". Progress Bar (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 7. aprill 2019.
  25. ↑ Nunneley, Stephany (8. oktoober 2013). "Beyond: Two Souls - reviews for Quantic Dream's latest arrive, get all the scores here". VG247 (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 2. oktoober 2018.
  26. ↑ O'Brien, Lucy (25. september 2013). "GameStop is Shouting Fans a Beyond: Two Souls Demo Code". IGN (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 19. november 2018.
  27. ↑ Yin-Poole, Wesley (1. oktoober 2013). "Sony confirms Beyond censored in Europe". Eurogamer.net (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 1. oktoober 2013.
  28. ↑ "Ellen Page Nude in Beyond: Two Souls, Sony Objects To Leaked Shower Scene Photos". inquisitr.com (inglise). 23. oktoober 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. aprill 2015.
  29. ↑ Copeland, Wesley (16. juuni 2015). "Beyond: Two Souls and Heavy Rain Are PS4 Bound". IGN (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 23. jaanuar 2018.
  30. ↑ published, Tyler Wilde (20. märts 2019). "Detroit: Become Human, Beyond: Two Souls, and Heavy Rain are coming to PC". PC Gamer (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 23. jaanuar 2018.
  31. ↑ published, Tyler Wilde (20. märts 2019). "Detroit: Become Human, Beyond: Two Souls, and Heavy Rain are coming to PC". PC Gamer (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 20. märts 2019.
  32. ↑ Co, Franz (16. mai 2019). "Heavy Rain, Beyond, and Detroit PC release dates and demos revealed". GameRevolution (Ameerika inglise).
  33. ↑ Webster, Andrew (20. märts 2019). "Quantic Dream is bringing PlayStation games like Detroit and Heavy Rain to Epic's PC store". The Verge (inglise).
  34. ↑ Why is Beyond: Two Souls so polarizing? (inglise), 11. oktoober 2013
  35. ↑ 35,0 35,1 Tan, Nick (8. oktoober 2013). "Beyond: Two Souls Review". GameRevolution (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 25. september 2017.
  36. ↑ Tassi, Paul (9. oktoober 2013). "Why We Need More Games Like 'Beyond: Two Souls'". Forbes (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 26. august 2014.
  37. ↑ Hollister, Sean (8. oktoober 2013). "'Beyond: Two Souls' review: crossing the blurry line between movies and games". The Verge (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 24. juuli 2014.
  38. ↑ Iwaniuk, Phil (9. oktoober 2013). "Beyond: Two Souls review - an essential purchase for interactive-drama fans | Official PlayStation Magazine". web.archive.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. oktoober 2013. Vaadatud 22. mail 2024.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
  39. ↑ "Beyond: Two Souls review | gamesTM - Official Website". web.archive.org. 23. oktoober 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. oktoober 2018.
  40. ↑ Harmon, Josh (8. oktoober 2013). "Beyond: Two Souls review". EGM (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 9. oktoober 2013.
  41. ↑ Betka, Zach (8. oktoober 2013). "Beyond: Two Souls review". gamesradar (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 22. märts 2019.
  42. ↑ O'Brien, Lucy (8. oktoober 2013). "Beyond: Two Souls Review". IGN (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 8. oktoober 2013.
  43. ↑ Kietzmann, Ludwig (8. oktoober 2013). "Beyond: Two Souls review: Ever Tethered". Engadget (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 20. august 2015.
  44. ↑ Sterling, Jim (8. oktoober 2013). "Review: Beyond: Two Souls". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. oktoober 2013.
  45. ↑ "Beyond: Two Souls review". Eurogamer.net (inglise). 8. oktoober 2013. Vaadatud 22. mail 2024.
  46. ↑ 46,0 46,1 Prescott, Shaun (7. oktoober 2013). "News: Call of Duty: Ghosts leading software preorder sales - analyst - CVG UK". web.archive.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. oktoober 2013.
  47. ↑ Hinkle, David (11. jaanuar 2014). "Beyond: Two Souls sales topped 1 million in 2013". Engadget (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuni 2018.
  48. ↑ Makuch, Eddie (10. jaanuar 2014). "PS3 game Beyond: Two Souls sold 1 million copies in 2013". GameSpot (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 11. jaanuar 2014.
  49. ↑ "Beyond: Two Souls sales topped 1 million in 2013". Engadget (Ameerika inglise). 11. jaanuar 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. märts 2016.
  50. ↑ Makuch, Eddie (23. september 2013). "Beyond: Two Souls budget was $27 million - Report". GameSpot (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 4. veebruar 2015.
  51. ↑ "Beyond: Two Souls Has Sold 2.8 Million Copies Worldwide". GamingBolt (Ameerika inglise). 16. juuli 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. august 2018.
  52. ↑ Caballero, David (16. juuli 2018). "Beyond: Two Souls reportedly sold 2.8 million copies so far". Gamereactor UK (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 17. august 2018.
  53. ↑ Riaz, Adnan (28. juuni 2017). "David Cage: "We're Working on Something Very Exciting"". web.archive.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. juuni 2017. Vaadatud 22. mail 2024.
  54. ↑ "Destructoid's Best of E3 2012 winners revealed!". web.archive.org. 27. juuni 2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. juuni 2015.
  55. ↑ Reynolds, Matthew (12. juuni 2012). "E3 2012: Digital Spy's Best of E3 Awards". Digital Spy (Briti inglise).
  56. ↑ "EGM Presents: The Best of E3 2012 | EGMNOW". web.archive.org. 17. november 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. november 2014.
  57. ↑ "Eurogamer's Best of E3 2012". Eurogamer.net (inglise). 13. juuni 2012.
  58. ↑ "Game Critics Awards". www.gamecriticsawards.com. 19. mai 2018.
  59. ↑ "Press review | Quantic Dream". web.archive.org. 14. detsember 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2014.
  60. ↑ published, GamesRadar Staff (13. juuni 2012). "GamesRadar's E3 2012 Important Stuff Awards". gamesradar (inglise).
  61. ↑ published, GamesRadar Staff (9. juuni 2012). "GamesRadar's E3 2012 Most Valuable Games". gamesradar (inglise).
  62. ↑ GameTrailers (21. juuni 2012), Best of E3 2012 Awards - Best Graphics
  63. ↑ Team, IGN's E3 Strike (5. juuni 2012). "IGN's Best of E3 2012 Awards". IGN (inglise).
  64. ↑ Staff, P. S. U. (12. juuni 2012). "E3 2012 Awards: Best Game". PlayStation Universe (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 7. november 2014.
  65. ↑ Staff, Polygon (11. juuni 2012). "E3 2012: Editor's Choice Awards". Polygon (Ameerika inglise).
  66. ↑ "E3 2012: Best in show". The Telegraph (inglise). 9. juuni 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. juuni 2015.
  67. ↑ "BTVA Voice Acting Awards 2013". behindthevoiceactors.com.
  68. ↑ Russell, Kyle. "15 Video Games From 2013 Everyone Should Play". Business Insider (Ameerika inglise).
  69. ↑ O'Rourke, Patrick (17. detsember 2013). "Top video games of 2013: What's this year's best game?". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. oktoober 2015.
  70. ↑ Carter, Chris (16. detsember 2013). "Nominees for Destructoid's best of 2013 console exclusive". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. aprill 2021. Vaadatud 22. mail 2024.
  71. ↑ Robinson, Martin (31. detsember 2013). "Eurogamer Readers' Top 50 Games of 2013". Eurogamer.net (inglise).
  72. ↑ Pitcher, Jenna (26. juuni 2013). "Game Critics Awards announces Best of E3 2013 nominees, Titanfall dominates". Polygon (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 11. detsember 2018.
  73. ↑ "Chris Watters' Top 10 Games For 2013". GameSpot (Ameerika inglise). Vaadatud 22. mail 2024.
  74. ↑ "Zorine Te's Top 10 Games For 2013". GameSpot (Ameerika inglise). Vaadatud 22. mail 2024.
  75. ↑ "Tom Mc Shea's Top 10 Games For 2013". GameSpot (Ameerika inglise). Vaadatud 22. mail 2024.
  76. ↑ "Jess McDonell's Top 10 Games For 2013". GameSpot (Ameerika inglise). Vaadatud 22. mail 2024.
  77. ↑ HG Staff (21. detsember 2013). "2013 Best New Character".
  78. ↑ HG Staff (21. detsember 2013). "2013 Best PS3 Game".
  79. ↑ HG Staff (21. detsember 2013). "2013 Best Voice Acting".
  80. ↑ HG Staff (21. detsember 2013). "2013 Best Writing". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. detsember 2013.
  81. ↑ HG Staff (23. detsember 2013). "Editor's Choice: Kevin's Top 10 Games of 2013".
  82. ↑ HG Staff (22. detsember 2013). "Editor's Choice: Lee's Top 10 Games of 2013".
  83. ↑ HG Staff (23. detsember 2013). "Editor's Choice: Steve's Top 10 Games of 2013".
  84. ↑ Ostroff, Joshua (31. detsember 2013). "10 Best Video Games Of 2013". HuffPost (inglise). Vaadatud 22. mail 2024.
  85. ↑ "Ping Awards 2013". www.ping-awards.com. Vaadatud 22. mail 2024.
  86. ↑ "Les nominations aux Ping Awards 2013". www.ping-awards.com. Vaadatud 22. mail 2024.
  87. ↑ Staff, Slant (9. detsember 2013). "The 25 Best Video Games of 2013". Slant Magazine (Ameerika inglise). Vaadatud 22. mail 2024.
  88. ↑ "PlayStation Awards 2013受賞タイトルが発表、『グランド・セフト・オートV』はプラチナプライズを受賞". ファミ通.com (jaapani). 3. detsember 2013. Vaadatud 22. mail 2024.
  89. ↑ "Best Voice Actor - VGX | SPIKE". web.archive.org. 7. detsember 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. detsember 2013. Vaadatud 22. mail 2024.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
  90. ↑ "Best Voice Actress - VGX | SPIKE". web.archive.org. 11. detsember 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. detsember 2013. Vaadatud 22. mail 2024.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
  91. ↑ "Telegraph Video Game Awards 2013". The Telegraph (inglise). 31. detsember 2013. Vaadatud 22. mail 2024.
  92. ↑ "The best video games you'll be playing in 2013". The Globe and Mail (Kanada inglise). 4. jaanuar 2013. Vaadatud 22. mail 2024.
  93. ↑ Chapman, Peter (1. jaanuar 2014). "TSA Game Of The Year 2013 - Overall Winner". TheSixthAxis (Ameerika inglise). Vaadatud 22. mail 2024.
  94. ↑ Saltzman, Marc. "Best video games for teens and adults". USA TODAY (Ameerika inglise). Vaadatud 22. mail 2024.
  95. ↑ "Games in 2014 | BAFTA Awards". awards.bafta.org. Vaadatud 22. mail 2024.
  96. ↑ "Your 17th Annual DICE Awards Nominees | Nerdist". web.archive.org. 16. juuni 2018. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. juuni 2018. Vaadatud 22. mail 2024.
  97. ↑ "GAME AUDIO NETWORK GUILD (G.A.N.G.) ANNOUNCES FINALISTS FOR 12TH ANNUAL G.A.N.G. AWARDS". web.archive.org. 10. juuli 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. juuli 2014. Vaadatud 22. mail 2024.
  98. ↑ "2014 Awards". Game Audio Network Guild (Ameerika inglise). Vaadatud 22. mail 2024.
  99. ↑ "2013 IFMCA Awards". IFMCA: International Film Music Critics Association (Ameerika inglise). 20. veebruar 2014. Vaadatud 22. mail 2024.
  100. ↑ "2013 NAVGTR Winners | National Academy of Video Game Trade Reviewers Corporation". web.archive.org. 3. juuli 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. juuli 2015. Vaadatud 22. mail 2024.
  101. ↑ Pond, Steve (2. detsember 2013). "'12 Years a Slave' Tops Satellite Award Nominations". TheWrap (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 13. juuni 2018.