![]() | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Märts 2019) |
Bugzilla on veebipõhine üldotstarbeline veaotsimis- ja testimistööriist, mille töötas välja ja mida kasutas Mozilla. Selle litsents kuulub Mozilla Public License'ile.
1998[1]. aastal Netscape Communicationsi poolt välja antud avatud lähtekoodiga tarkvara on mitmed organisatsioonid veaotsimissüsteemina kasutusele võtnud nii tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvarade kui omandiõigusega projektide ja toodete jaoks. Bugzillat kasutavad muuhulgas Mozilla Foundation, WebKit, Linux kernel, FreeBSD[2], GNOME, KDE, Apache, red Hat, Eclipse ja LibreOffice[3].
Algselt mõtles Bugzilla 1998. aastal Mozilla.orgi projekti jaoks välja Terry Weissman, kes kavandas selle avatud lähtekoodiga rakenduseks, mis asendaks tol ajal Netscape Communicationsis kasutusel olnud veaotsimissüsteemi. Bugzilla kirjutati alguses Tclis, aga Weissman otsustas enne väljalaskmist Perlile üle minna, lootuses, et rohkem inimesi suudab sellesse panustada, kuna sel ajal tundus Perl populaarsema programmeerimiskeelena.[4]
Bugzilla 2.0 oli Perlile ülemineku tulemus ja esimene versioon anti avalikkusele välja läbi anonüümse CVSi. 2000. aasta aprillis andis Weissman Bugzilla projekti üle Tara Hernandezele. Tema juhtimise all olid osad regulaarsed kaastöölised sunnitud rohkem vastutust võtma ja Bugzilla arendus muutus rohkem kogukonna juhituks. 2001. aasta juulis andis Hernandez oma muude Netscape’i töökohustuste tõttu projekti Dave Millerile, kes oli kuni 2013. aastani Bugzilla eesotsas.[5]
Bugzilla 3.0 anti välja 10. mail 2007 ja see tõi kasutajateni muuhulgas ka värske kasutajaliidese, XML-RPC liidese, kohandatud väljad ja resolutsioonid, mod_perl toe, jagatud salvestatud otsingud ja täiendatud UTF-8 toe.
Bugzilla 4.0 anti välja 15. veebruaril 2011 ja Bugzilla 5.0 juulis 2015.[6]
Bugzilla süsteeminõuded:
Praegu toetatud andmebaasi süsteemid on MariaDB, MySQL, PostgreSQL, Oracle ja SQLite.[7] Bugzilla on tavaliselt laetud Linuxile, kasutades Apache HTTP serverit, aga saab kasutada ka veebiservereid, mis toetavad CGI kasutust, näiteks Lighttpd, Hiawatha ja Cherokee. Bugzilla allalaadimise protsess on konsoolireapõhine ja läbib mitmeid etappe, kus kontrollitakse süsteeminõudeid ja tarkvara võimekust.
Kuigi koodil on potentsiaali, et muuta Bugzilla tehnilise toetuse süsteemiks, ülesannete majandamise tööriistaks või projekti majandamise tööriistaks, keskenduvad Bugzilla arendajad siiski süsteemi jälgimise tarkvarale, mis otsib tarkvarast vigu.
Volitatud projekteerimisnõuded hõlmavad järgmist:[8]
Tegelikult lubatakse kõigil soovijatel enamikus Bugzilla projektides uusi veateateid lisada. Seejärel määratakse kõik vead väravahoidjale, kelle töö on neile vigadele vastutaja ja prioriteet anda.
Bugzilla on programmeeritud tagastama stringi „zarro boogs leitud“, kui otsing kaladele ei anna ühtegi tulemust.[9] Kala jälgimissüsteemid nagu Bugzilla omad on alati valmis näitama, kui paljud vead on märkimisväärsed.
Väljund „zarro boogs“ on mõeldud iseenesest vigase avaldusena (kirjaviga lauses „zero bugs“, eesti keeles "null viga"), näidates seda, et isegi kui vigu pole leitud, siis tarkvaras neid kindlasti veel on, aga neid pole lihtsalt avastatud.
Bugzillas ja mujal kasutatakse WONTFIX-i silti probleemides[10], mis tähendab, et seda probleemi ei hakata lahendama kindlatel põhjustel, näiteks seetõttu, et parandamine oleks liiga kallis, keeruline või riskantne.[11][12]
Bugzilla supports finer granularity for categories and keywords and over time we will adopt more of these, making it easier to filter bugs into specific target areas. It is now easy for multiple people to track a single bug, without having to have them assigned to custom mailing lists, add attachments to bugs, and so on. Many features that people expect from a modern bug tracker are simply not present in GNATS.