Carl Reinecke

Carl Reinecke
Sünniaeg	23. juuni 1824 Altona
Surmaaeg	10. märts 1910 (85-aastaselt) Leipzig
Amet	pianist, dirigent
Koduleht	http://www.carl-reinecke.de/
Autogramm

Carl Reinecke (23. juuni 1824 Altona, tänapäeval Hamburg – 10. mai 1910 Leipzig) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent.

Reinecke sündis Altonas, mis sel ajal oli Taani valduses. Teda õpetas tema isa, muusikaõpetaja Johann Peter Rudolph Reinecke. Ta alustas muusika kirjutamist 7-aastaselt ja esines esimest korda avalikult pianistina 12-aastaselt.

1843. aastal toimus tema esimene kontsertreis, tänu millele sai ta 1846. aastal õukonnamuusiku ametikoha Taani kuninga Christian VIII juurde Kopenhaagenisse.

1851. aastal asus ta tööle professorina Kölni Konservatooriumis. Järgnevatel aastatel esitati ta Barmeni muusikadirektori kohale ja temast sai muusikadirektor ja dirigent Singakademie-s Wrocławis.

1860. aastal kutsuti ta professoriks kompositsiooni ja klaveri alal Leipzigi Konservatooriumisse ja Leipzigi Gewandhaus orkestri dirigendiks. Ta juhatas seda orkestrit kuni 1895. aastani.

Reinecke õpetajakarjäär kestis 35 aastat, aastani 1902. Tema paljude õpilaste seas olid ka Edvard Grieg, Christian Sinding, Leoš Janáček, Isaac Albéniz, Johan Svendsen, Felix Weingartner ja Max Bruch.

80-aastaselt, esitades oma loomingut Welte-Mignon firma klaverimängu salvestaval seadmel, sai temast kõige varem sündinud pianist, kelle mängu on mis tahes vormis salvestatud.

Ta lõi üle 300 teose (sh oopereid, neli klaverikontserti ja kammermuusikat). Neist tuntuim on flöödisonaat "Undine".