Chatyń

Mitte segi ajada Katõni külaga, kus toimus aastal 1940 Poola sõjavangide massimõrv.

Chatyń (valgevene Хатынь, eesti transkriptsioonis Hatõn) oli küla Valgevenes, praeguse haldusjaotuse järgi Minski oblasti Łahojski rajooni Kamiena külanõukogu alal.

Küla häving Teise maailmasõja käigus

[muuda | muuda lähteteksti]

Küla lähedal rünnati 22. märtsil 1943 Saksa väesalka, viis sakslast sai surma. Langes ka endistest sõjavangidest moodustatud 118. politseipataljoni (suures osas ukrainlased) ülem Hans Woellke.

Kollektiivse vastutuse printsiipi rakendades hävitati küla samal päeval "võimaliku partisanidele osutatud abi" eest. Reaktsiooni juhtunule võimendas asjaolu, et Woellke oli 1936. aasta Berliini olümpiamängudel kuldmedali võitnud tuntud kergejõustiklane ja Adolf Hitleri isiklik tuttav.

Hävitustöö viis läbi 118. politseipataljon ise, operatsiooni koordineeris 36. SS grenaderidiviis Oskar Dirlewangeri juhtimisel.[1] Kõik külaelanikud koguti kokku puust kuuri küla servas, põgeneda üritanud elanikud lasti kuulipildujatulega maha. Seejärel suleti uks, valati kuur bensiiniga üle ja süüdati põlema. Hukkus 149 elanikku, sealhulgas ka 75 last.[2] Küla ise tehti maatasa.

Pääsenud

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Alaksandar Žałabkovič ratsutas hobusel naaberkülla;
  • Uładzimier ja Sofja Jaskievič pugesid küla läbiotsinud sõdurite eest peitu. Uładzimieri märkasid küll kaks sõdurit, kui ta end kartuliaugus peitis, kuid nad jätsid ta ellu. Uładzimier pani tähele, et sõdurid rääkisid omavahel saksa, mitte ukraina keeles.
  • põlevas kuurist õnnestus pääseda kahel tüdrukul, kes otsisid varju naaberkülast. Hiljem hävitati ka see ja mõlemad tüdrukud tapeti.
  • Anton Baranoŭski püüdis koos mitme külaelanikuga põlevast kuurist tungida välja, aga neid võeti vastu kuulipildujate tulega. Haavatud poissi peeti surnuks;
  • Viktar Žałabkovič jäi põlevas kuuris ellu, varjates end leekide eest oma surnud ema kehaga;
  • küla sepp Vosip Kaminski oli ainus täiskasvanu, kes põlevast kuurist eluga pääses. Ta toibus alles hilisel õhtutunnil, mil politseipataljon oli külast lahkunud. Tema kõrval oli ta poeg, kes veel elas, aga suri isa käte vahel.

Hilisem kajastus

[muuda | muuda lähteteksti]

Valgevene NSV territooriumil hävitati sel viisil 5295 küla (koos osaliselt hävitatutega 9200), aga pärast memoriaalkompleksi avamist Chatyńis 1969. aastal kujunes see paik kõigi taoliste asulate sümboliks.

Pärast sõda peeti NSV Liidus kohut kahe massimõrvas osalenu üle, kes mõlemad olid ukrainlased: 118. politseipataljoni rühmaülem Vassõl Meleško mõisteti surma ja lasti maha 1975. aastal, pataljoniülem Grõgori Vassjura mõisteti Valgevene sõjaringkonna sõjakohtu poolt surma 1986. aastal.[3] Nendest kohtuprotsessidest ei räägitud NSV Liidu meedias, kuna kardeti valgevenelaste ja ukrainlaste vahelise vihavaenu teket.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Martin Windrow, Francis K. Mason, The World's Greatest Military Leaders, lk. 117
  2. ↑ Zur Geschichte der Ordnungspolizei 1936–1942, Teil II, Georg Tessin, Dies Satbe und Truppeneinheiten der Ordnungspolizei. Koblenz 1957, lk 172-173
  3. ↑ Горелик Е. Убиение Хатыни: палачи и подручные. Неизвестные подробности известных событий // Белорусская деловая газета. — 2003. — 5 марта

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]