Consolidated PBY Catalina

Consolidated PBY Catalina on täismetallkonstruktsiooniga kahemootoriline paat-/amfiiblennuk, mis on omas klassis maailmas ehitatutest kõige rohkearvulisem. Ka NSV Liidus tehti neid lennukeid litsentsi alusel.[viide?]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Firma Douglas, kus oli kogutud väärtuslikke kogemusi varasema vesilennuki P2Y ekspluateerimisest, sai USA merevägi 1933. aastal tellimuse uuele paatlennukile, millel oli samuti nagu P2Y-l , kõrgele paatkere kohale ühele kesksele püloonile tõstetud trapetsiline tiib, mida toetasid kummalgil pool keret kaks väiksemat tuge.

Prototüüp XP3Y tõusis esimest korda õhku 28. märtsil 1935, esmalennul reisijana lennul kaasas olnud konstruktor Isaac Laddonil polnud siis lennukis istudes kindlasti aimugi, et sellest masinast saab kõigi aegade suurimal arvul ehitatud vesilennuk üldse. Kokku on Catalina lennukeid ehitatud üle 3800. XP3D tiiva otste lähedal paiknevad tugiujukid olid tiiva tippude poole ülesklapitavad, nii et need kujundasid lennu ajaks kandepinna otsavoolundid. Lennuki jõuallikaks kasutati kahte, kummalegi poole keret, tiiva esiservale paigutatud õhkjahutusega Pratt@Whitney tähtmootorit R-1830. Nende kolbmootorite kuumad heitgaasid kasutati esmakordselt ära lennu ajal jää eemaldamiseks tiiva esiservalt.[viide?]

Teises maailmasõjas

[muuda | muuda lähteteksti]

Lühikest aega enne Teist maailmasõda polnud PBY tuleviku tellimuste väljavaated kuigi roosilised, vaatamata kogu lennuki konstruktsiooni modernsusele. Kuid ootamatu US-Navy tellimus 200 patrull-lennuki ehitamiseks muutis olukorda. Uusi lennukeid PBY-5 plaaniti kasutada pikamaa rannikulendudel USA neutraliteedi kaitsmiseks. Jaapani rünnakuga Pearl Harborile 1941, läks paatlennuki ehitamine USA-s ja Kanadas käima täistuuridel. Kokku ehitati Montreal, New Orleans, Philadelphia, San Diego ja Vancouveri tehastes 3281 vesilennukit PBY-5, neist viimased 1428 amfiibversioonina. Tegelikult juba 1939. aastal oli paatlennukit katsetatud ka ratastelikuga.

Paatlennuki PBY-5 peamiseks ülesandeks Atlandi ruumis oli vaenlase allveelaevade avastamine ja hävitamine süvaveepommidega või kahe kaasasoleva torpeedoga.[1]

Royal Air Force tellitud paatlennukid PBY-5 said inglastelt nimeks Catalina, sama nimega võeti need kasutusele ka USA mereväes. Tavatult suure lennu-ulatuse tõttu, kuni 4800 km, oldi Catalinast huvitatud just eriülesannete täitmiseks. PBY kütusevaru võimaldas 18 tundi järjest õhus püsida, lisapaakidega isegi 24 tundi. 1937. aastal ostis NSV Liit kolm paatlennukit PBY-5 ja õiguse neid litsentsi alusel ise ehitada. Rostovis Taganrogi tehastes, praeguses Berijevi konstruktsioonibüroo kodus, said lennuvõimeliseks 150 litsentsi alusel ehitatud paatlennukit GST (GidroSamaljot Transportnõi – transportvesilennuk). Need lennukid lendasid Nõukogude mereväes kuni 1950. aastate keskpaigani. Sellega oli Catalina vist ainuke lennukitüüp, mis lendas samal ajastul mõlemal pool raudset eesriiet.

Catalina kolmvaade

Tehnilised andmed, Catalina PBY 5A

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Lennuki ehitaja: Consolidated Aircraft Corporation, San Diego, USA
  • Meeskond: 7 kuni 9
  • Pikkus: 19,5 m
  • Tiivaulatus: 31,7 m
  • Tühikaal: 9485 kg
  • Suurim lennukaal: 16 070 kg
  • Suurim kiirus: 282 km/h
  • Patrullimiskiirus: 182 km/h
  • Lennulagi: 4000 m
  • Lennukaugus: u 4000 km
  • Mootorid: 2 x 894 kW (1200 hp), 14-silindriline radiaal, õhkjahutus, Pratt & Whitney R-1830
  • Propeller: muutuvsammuga, kolmelabaline, metall
  • Relvastus: 4 tiivaalust kinnituspunkti, igale neist kuni 450 kg pomme, kaks 12,7 mm kuulipildujat (mõlemas kere külgvaatluskuplis üks), nina- ja sabaosas üks 7,62 mm kuulipilduja.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ https://uboat.net/allies/aircraft/catalina.htm Allveelaevade hävitaja